Laur Koni: Vabadusefilm sotsiaalpornostaarilt
Muidugi, ka näiteks Raimond Kaugver kirjanikuna või Suveniir muusikakollektiivina ei pälvinud kunagi kriitikute tunnustust, kuid samas olid nad rahva seas populaarsed ning läbimüüginumbrid suured. Sama kehtib ka Peeter Võsa „Võsareporteri“ kohta, mistõttu pole filmi eeldatava kunstilise väärtuse üle mõtet arutleda.
Keskerakondlikul Tallinnal on oma meedia ja oma politsei, nüüd siis on linnavõim endas avastanud ka kunstilised ambitsioonid. Küllap peaks see kompenseerima „mahajäämust“ riigist nn propagandafilmide alal. Selge see, et „Detsembrikuumuse“ ja eriti „Tuulepealse maa“ tohutu vaatajamenu tegi Savisaare kadedaks.
Ent raha „vabadusefilmi“ tegemiseks saab ta ikkagi eelkõige Keskerakonda kuulumise eest. Raha aga ei tule mitte Keski kassast, vaid linnakassast – st sinult ja minult. Linna ja erakonna rahakott on järjekordselt sassi läinud.
Kurb on aga see, et mis tahes keeli ka Keskerakonna tegemistest ei kirjutata või räägita, pole sel mingit tulemust. Erakonna liikmed ja toetajad jäävad ikka kindlale veendumusele, et kogu kriitika on vaid pahatahtlik ja alatu laim.