Kristjan Velbri: Kapitalism on parim

Globaalne finantskriis on viimaste kuude jooksul omandanud apokalüptilised mõõtmed. Tänu uudiste kiirele levikule ning olukorra tõsidusele on alguse saanud hiiglaslik kriitikalaine, mille peasihtmärgiks on kapitalistlik kord.

Eriti just vasakpoolse maailmavaatega arvajad kritiseerivad kapitalismi, justkui oleks kriisi põhjustanud selles peituvad vead. Langusest rabatud kriitikud ei suuda kuidagi luua tõsiseltvõetavat seost kapitalismi ja praeguse kriisi vahel. Nende artiklid keskenduvad kõigele negatiivsele, mis kriis endaga kaasa on toonud, ning panevad selle julgelt kapitalismi arvele.

Selline käsitlus on silmanähtavalt naiivne. Kapitalism seisneb maa, kapitali ning tööjõu eraomandil ja viimaste vabal vahetusel ehk vabakaubandusel. Praegune kriis on tõesti saavutanud erakordsed mõõtmed, kuid probleem ei peitu mitte kapitalismis kui sellises, vaid tehtud ebapädevates poliitilistes ning majanduslikes otsustes, millest kõige nõrgema lüli moodustab tagatisteta rahandussüsteem, kuid olulised on ka ebapiisav regulatsioon ning olematud karistused.

Maailma majandust on aastakümneid valitsenud katteta raha, mis soodustab võlguelamist nii üksikisiku, ettevõtluse kui ka riiklikul tasemel. Võitlus katteta raha vastu oli üks põhjus, miks Euroopast Põhja-Ameerikasse rännanud rahvad otsustasid vabaneda imperialistliku kuninga võimu alt ning asutada oma riigi.

Ameerika Ühendriikide põhiseaduse koostamisel peeti muide katteta rahandussüsteemi ohtusid silmas ning selle vältimiseks lubati seadusega rahana kasutada ainult kuld- ja hõbemünte. Sellel seadusel põhines ka Bretton Woodsi süsteem, kus kasutusel oli kullaga tagatud paberraha, mis sobis igati konstitutsiooniga.

Praegu valitsevad USA ning ka teiste riikide rahandussüsteeme kommertspankadega tihedalt koostööd tegevad keskpangad, mis tähendab, et praegu ei ole seal mitte kapitalism, vaid plutokraatia – rikaste võim.

Teine oluline möödapanek praeguses süsteemis on puudulik regulatsioon. Kapitalismi annab mitmel moel rakendada, kuid absoluutselt igasuguse regulatsioonita kapitalism ei ole kasulik mitte kellelegi – see suurendab varalist ebavõrdsust ning tekitab klassiviha, mis vastavalt piirkonna iseärasustele sillutab omakorda teed marurahvuslusele või kommunismile.

Vaatamata kriitikale kapitalistliku demokraatia suunas on see siiski parim võimalikest majanduslikest korraldustest, sest see annab kõigile kodanikele võrdsed võimalused. Kapitalismil on mitmesuguseid vorme, kuid täielikule plutokraatiale ülemineku vältimiseks tuleb pangandusel ning ettevõtlusel silma peal hoida ja vajaduse korral nende tegevust piiravaid seadusi vastu võtta.

Kindlasti ei ole lahenduseks natsionaliseerimine, sest riiklik planeerimine on korduvalt tõestanud sobimatust ühiskondades, mis koosnevad sadadest tuhandetest või isegi miljonitest inimestest.

Kuid lisaks kõigele eelöeldule tuleb rõhutada, et ei ole olemas sellist majanduslikku või poliitilist ühiskonnakorraldust, mis ei nõuaks selle kodanikelt pingutamist ning oma peaga mõtlemist. Omakasupüüdlike ning lühinägelike otsuste tegemine on võimalik igas ühiskonnavormis, kapitalism ei ole kindlasti nende ainuvõimalik kasvulava.

Laenuraha kui selline ei ole kriisi põhjustaja, kriisi tegi võimalikuks soodsa laenuraha, inimeste pimeda usu ning oma peaga mõtlemise soovimatuse kombinatsioon. Edaspidiste kriiside vältimiseks tuleks eemaldada kapitalismist plutokraatiat soodustavad tunnused ja piirata pankade võimu, sest ainult nii on kapitalism meile kasulik.