Terve tänase päeva on Reformierakonna poliitikud lubanud pidada kohtumisi ja konsultatsioone, kuidas valitsuskriis võimalikult valutult lõpetada. Poliitikavaatlejatele on jätnud kummalise mulje, kuidas peaminister Rõivas on kasvavas tempos loobumas Ligi-tsitaatide kommenteerimisest ja asendanud selle nn okupatsiooni eitamise teemaga. Kõik see on looritatud Ligi igal-juhul-päästmisega.

Ligil ja Rõivasel on lähiminevikust kaks momenti, kus nad on teineteisest sõltunud. Tänavu jaanuaris sai väidetavalt just Ligi hääl määravaks, et erakonna juhatus kinnitas Rõivase peaministrikandidaadiks, mis sillutas talle lõpuks ka tee Stenbocki majja.

Paar aastat tagasi aga oli riigikogu liige Rõivas valmis saama rahandusministriks, kui avalikkus oli veendunud, et Ligist saab Eesti Panga uus president. Sel korral Reformierakonna tagatuba ei soovinud või osanud piisavalt pingutada ja Eesti Panka asus juhtima Ardo Hansson.

Nüüd on käes kolmas episood, kui Ligi ja osaliselt ka Rõivase enda poliitiline karjäär sõltub nende omavahelisest suhtest ja otsusest -  on nad üksteisele kompromissitult truud või siiski pragmaatilised poliitikud?