Klassijuhataja ainult karjub õpilaste peale

Olen jõudnud kaheteistkümnendasse klassi ning kooliaasta alguses oli ootusärevust täis: ees ootas rebaste ristimine, õpetajate päev, tutipidu ja palju muud.

Peagi aga teatas direktor, et õpilaste turvalisuse tagamise eesmärgil peab ta rebaste ristimise ära keelama. Terve meie klass oli hämmingus, sest kõik meie plaanid ja ettevalmistused läksid luhta. Pärast pikka arutlemist otsustasime siiski rebaste ristimise korraldada: ringmängud ja muud trikid, mille juurde kuulus ka rebaste ümberriietamine.

Siis kutsus kooli direktor meie klassivanema enda jutule. Direktori juurest tulles olid klassivanema silmad märjad ja meel väga must.

Möödus paar nädalat, olime juba ebameeldiva juhtumi unustanud ega pidanud direktori peale viha, aga peagi tekkis uus konflikt. Meie klass otsustas inglise keele tunni asemel minna kohustuslikule krossijooksule, järgmisel päeval kutsuti meid kõiki direktori kabinetti ja tehti tervele inglise keele rühmale ehk siis rohkem kui poolele klassile käskkiri tunnist puudumise pärast. Saime aru, et käitusime valesti, aga kas väärisime lausa käskkirja?

Pärast seda viimast juhtumit on asjad üha hullemaks läinud. Me ei saa oma klassijuhatajaga enam üldse rahulikult rääkida — ta ainult karjub meie peale, nagu oleksime metslased. Iga päev saadab ta õpilasi direktori juurde suvalistel põhjustel: näiteks ühel õpilasel oli tagastatud käskkiri kortsus olnud, aga peab olema korrektselt kokku volditud.

Viimati otsustasid klassijuhataja ja ajalooõpetaja korraldada ekskursiooni, mis pidavat maksma minema 250 krooni. Õpilased ise polnud ekskursioonist huvitatud, vaid vähesed tahtsid minna. Seepeale otsustasid õpetajad vanemad kooli kutsuda, ei tea, mis neile räägiti, aga igatahes nõustusid kõik vanemad raha ära maksma ka juhul, kui laps ekskursioonist osa ei võta. Kas kool tohib niimoodi raha välja pressida?

Peale selles lubas klassijuhataja teha käskkirja kõigile, kes ekskursioonist osa ei võta ja 250 krooni ära ei maksa.

Meil on koolis nüüd nii palju probleeme, et õppimine on muutunud teisejärguliseks. Iga tunni ajal saadetakse mõni õpilane direktori juurde. Kui seni on räägitud, et õpilased kiusavad üksteist, siis minu meelest on tõeline terror hoopis see, mida kool paneb toime õpilaste suhtes.