Kiri: Vaba rahva võidu sammas

Nelli Kalikova artikkel “Vabadusmonstrumi vastu” sisaldab mitmeid ebatäpsusi. Kõigepealt: eesti rahvas ajas selja sirgu hiljemalt Vabadussõjaga ja oma riigi loomisega, tegelikult juba 19. sajandi ärkamis- ja valgustusajaga.

Oma riigi loomiseks oli vaja organiseerunud kodanikkonda, mis Eestis oli selleks ajaks kujunenud. Haritud, lugev ja mõtlev rahvas lõi oma riigi, tugevad omavalitsused said riigi aluseks. Eestis loodi erakordselt lai demokraatia kõigi kodanike jaoks. Iisraeli riik ja eesti juudid rõhutavad eriliselt siiamaani, et kultuuriautonoomia Eesti Vabariigis oli terves Euroopas esimene taoline.

Teine õiendus oleks “võimuladviku ambitsioonide”, ja “nukutotalitarismi” kohta. Eestis on demokraatia ja rahva enamuse tahtel valitud valitsus. Eestlased on mõtlevad inimesed. Jutt totalitarismi sammastest on täiesti ebaadekvaatne.

Vabadussõja võidusammas on ausa konkursi võitnud ja 2/3 Eesti inimeste arvates hea, aus ja ühtlasi võimas sammas Vabadussõja võidule. Seda arvatakse kaalutletult, mitte tarbetute emotsioonidega. Jutt, et “lööme kirve vanalinna kehasse nii, et kõrvalmajades langevad laed sisse”, on lihtsalt mõttetult temperamentse, bravuuritseva, kurja pintslilöögiga maalitud vaen demokraatliku, rahva heakskiidu saanud loomistöö vastu Harjumäel.

Ja mis puutub sellesse, et oleks kena vanadel jalutada ja tuvisid sööta, armunutel käest kinni hoida ja suudelda, lastel ja koertel mängida, siis — Tallinn on suur linn, ruumi on küll.