Üks streigi üleskutsele allakirjutajatest, Eesti Õdede Liitu esindav Ester Pruuden on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liige. Teine streigile õhutaja, Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliitu esindav Inna Rahendi on kandideerinud valimistel sotside nimekirjas. Ka teised streigiõhutajad on sotsidega vähemalt sinasõbrad.

Nüüd kui tuua paralleel riigikoguga, siis olid sotsid ju see erakond, kes kuidagi ei tahtnud nõustuda Jaak Aabi rahaeralduspalvega, ning hääletasid ettepaneku riigikogus maha.

Streigiga ei tahetud saavutada midagi muud kui valimiseelset propagandat ning oponentide mahategemist. Enamik inimesi teab nagunii, et sotse ei tasu usaldada. Minu küsimus on aga hoopis, et miks jätavad erapooletud arstid küünilise mulje ning lähevad sellise üritusega kaasa?

Streigi üks ideolooge Andres Kork ajas veel hiljuti Res Publica asja nii riigikogus kui ka Tallinna volikogus. Nüüd väidab Kork, et on Res Publicast välja astunud, aga eks rotid pagevad ikka aegsasti uppuvalt laevalt. Veri on paksem kui vesi, Kork pole kunagisi parteikaaslasi ja nende taotlusi unustanud. Streigiõhutamisel on Kork aga skisofreenilises olukorras, sest on ühe Tallinna kliinikumi juhina tööandja esindaja ja peaks ise arstide-õdede palga eest hoolitsema, mitte streigiüleskutsetele alla kirjutama.

Kuna aga tervishoiutöötajad kokkulepitud tähtajaks valitsuse seisukohta ega uut pakkumist ei saanud, siis teevad tervishoiutöötajad riiklikule lepitajale ettepaneku lõpetada lepitusprotsess ja vormistada eriarvamuste protokoll, teatas streigikomitee. No see on ju absurd. Kelle vastu nad siis streigivad, kas omade vastu — ehk siis nende vastu kes õhutavad streiki?

Meedikud on ületanud kõik head tavad. Arst peaks ennekõike muretsema inimeste tervise, mitte isiklikku rahakotti pärast, mis pole sugugi nii õhuke, nagu seda meedias püütakse näidata. Kas meil ikka on vaja selliseid arste, kes viskavad korraga skalpelli nurka ja jala üle põlve, sest neil on vaja lisapalka?