Kiri: Parkimistasu asemele maamaks

Eri linnad on autode arvu kesklinnas piiranud mitmel moel. Üsna laialt on levinud parkimistasu kasutamine. Pargid ja maksad. Kuid seisev auto siiski keskkonda ei reosta. Parkiv auto ei tekita ka ummikuid, seda teeb ikkagi liikuv auto.

Teiseks võimaluseks on olnud kesklinna sissesõidu tasu, mida on kasutanud nii London kui ka Stockholm. Kui sõidad, siis maksad. Kuid Tallinna kesklinn on pigistatud mere ja Ülemiste järve vahele. Tallinna pigistab peale mere ka raudtee, mis ümbritseb ringina kesklinna. Ühest linnaotsast teise sõitmiseks on paratamatult vaja sõita läbi kesklinna.

Kui soovime kesklinnas liiklust vähendada ja maksuraha koguda, siis võib kehtestada ka automaksu. Seda ei saa aga kehtestada kohaliku maksuna. Minu arust peaks automaks kehtima terves Eestis ning selle suurus sõltuma auto kubatuurist ja keskkonnale tekitatavast kahjust.

Kolmas võimalus oleks kehtestada kesklinnas kõrgem maamaks. Büroohoonemaksu maksaksid kesklinnas tegutsevate büroohoonete omanikud vastavalt maja mahutavusele ehk töökohtade arvule. Kesklinna elanikud ei peaks seda maksma, samuti ei peaks seda tegema kesklinna kauplused, kohvikud ja teenindusasutused. Linnasüda jääks elavaks.

Vaatame, mis asutused kesklinnas asuvad. Pangad, advokaadibürood, ajalehetoimetused, reklaamibürood, ministeeriumid. Asukoha eest kesklinnas maksaksid need asutused siis sisuliselt luksusmaksu. Teistel tekiks tahtmine kolida mujale.

Plussid oleksid järgmised. Seda oleks oluliselt lihtsam koguda kui ummikumaksu\ teetolli. Sellega ei maksustata kesklinna elanikke ning kaupluste külastajaid, vaid ainult büroohooneid. See soodustaks tehnoloogialinnakute ja teiste äripiirkondade teket väljaspool kesklinna.

See, et kesklinnas asub palju ametiasutusi, büroosid ja kauplusi, on ainult pool probleemi. Tallinna liiklust tipptunnil jälgides jääb mulje, et liiklusummikud on pärast viit kõige koledamad hoopis kesklinna siseneval suunal. Siin aitab põhja- ja lõunaväila väljaehitamine.

Kuid tõsiasi on ka see, et inimesed lihtsalt elavad oma töökohast kaugel. Elad näiteks Viimsis, aga tööl käid Pääskülas. Niiviisi kaotad mitu tundi kodunt tööle ja töölt koju sõitmisele. Siit jõuame kodutöö propageerimiseni, kuid see ei ole lahendus, mida saaks pakkuda igaühele.

Soomes tehtud uuringute järgi töötavad kodus just tipp- ja keskastme juhid, IT-spetsialistid. Meie ministeeriumid võiksid kodus töötamist igati soodustada, selleks peaks oma töötajatele andma sülearvutid ja muutma tööaja paindlikuks. Kas iga ametnik peab tööle tulema just täpselt kella kaheksaks?

Samamoodi võiks käituda linnavalitsus ja tema allasutused. Edgar peaks näitama eeskuju, tööd tegema Hundisilma talus linnulaulu ja rohu keskel. Võib-olla oleks nii ka linnavalitsuse otsused inimsõbralikumad ja maalähedasemad? Linnapea ei peaks sõitma iga päev tööle ja tagasi, ta saaks oma väärtuslikku aega kasutada mõtlemiseks.

Kas kõik ministeeriumid peavad asuma kesklinnas? Ühe ministeeriumi viimine Tallinnast välja ei anna tõesti olulist efekti, kui viia, siis mitu tükki. Mis oleks kui nii teadus- ja haridusminister kui ka tervishoiuminister (viimast Eestis pole — toim) resideeriksid Tartus?

Mõned ettevõtted on sellest ise aru saanud, et asukoht kesklinnas ei ole kõige parem lahendus. Näiteks Hansapank on oma IT-tegevuse kolinud Pärnu maantee äärsesse piirkonda, Skype’i kontor asub Mustamäel jne. Tallinna lähedusse kerkivad mitmed tehnolinnakud. Hansapanga peamaja võiks samuti kesklinnast väljaspool asuda.

Kesklinna suured klaasmajad saaks teha hotellideks või müüa spekulantidele, kes usuvad, et maailma kvaliteetseim kinnisvara ei asu mitte Dubais või Californias, vaid Tallinna kesklinnas. Sobilik ning vääriline koht suurtele (büroo)hoonetele leiduks näiteks Tabasalu paekaldal. Sealt avaneks ka päris ilus vaade merele.

Büroohoonemaksu koguda on kerge, mugav ja efektiivne, kuna raha korjatakse sadadelt majaomanikelt, mitte tuhandetelt palgatöötajatelt, kes oma autosid kesklinnas pargivad. Maksustagem kapitaliste, mitte palgatöölisi.