Kiri: Kuidas raha ühest taskust teise tõsteti

Elu võib olla nagu sibul — pealt kullakarvaline, seest siiruviiruline. Asjad pole tihtilugu sellised, nagu nad esmapilgul paistavad. Kaupade aktsiisiga maksustamine tundub olevat esmapilgul õiglane kogu ühiskonna suhtes — ehk kui tarbid, siis maksad, kui aga tahad makse optimeerida, siis ei tarbi. Sinu valik.

Valitsus viitas Euroopa Liidu nõudmistele tõsta teatud kaupade aktsiisimäärasid. See samm põhineb suuresti iga valitseja soovil jagada kokkukorjatud rikkus oma soovi ja vajaduste kohaselt ümber.

Teatavasti on oravapartei lubanud makse alandada. Ent nüüd ollakse võimu juures ja selle pärast asutakse rikkusi ümber jagama, et oleks, mille eest järgmistel valimistel paremat tulemust saavutada. See paradoks viib öösel une silmast ja rahu Stenbocki majast.

Välja mõeldi oma lihtsuses geniaalne plaan:

1. samm — viidata El-i nõuetele tõsta teatud kaupadele rakendatavad aktsiisid liitumislepingus sätestatud tasemele.

Tulemus: rohkem raha riigikassas ja võimalus seda oma suva järgi, vabandust, lähtuvalt koalitsioonileppest laiali jagada. Värske valitsus kasseerib tuleval aastal maksude tõstmisega sisse kuus korda suurema summa, kui rahvas tulumaksu alanemisest võidab.

2. samm — vähendada oluliste riigiettevõtete kulusid.

Näiteks Eesti Põlevkivi on üks suuremaid keskkonnatasude maksjaid Eestis. 2005. aastal maksti riigile ja omavalitsustele keskkonnakasutuse eest kokku 108 miljonit krooni, sealhulgas loodusvarade kasutamise eest 89 miljonit krooni ning saastetasu 19 miljonit krooni. 2005. aastal rakendunud ökoloogiline maksureform mõjutab oluliselt Eesti Põlevkivi keskkonnakaitsekulutusi. Esialgsete hinnangute kohaselt suurenevad Eesti Põlevkivi ettevõtete makstavad keskkonnatasud ligi 2,5 korda.

Väljavõte keskkonnatasude seaduse eelnõu seletuskirjast: „Keskkonnatasu on vajalik ja tõhus vahend loodusvarade säästliku kasutamise ja keskkonnakaitse mõjutamiseks ning annab märkimisväärseid võimalusi riigi keskkonnapoliitika elluviimise rahastamiseks.”

Peaministri ja majandusministri sõnade kohaselt on valitsusel kavas arutada, kas mitte selle tõttu vähendada juba üle 100 miljoni krooni ulatuvaid Eesti Energiale kehtivaid keskkonnasaaste tasusid, mis praegu olevat isegi karmid. “Ei ole vaja kaks korda karistada,” lausus Ansip.

Tulemus: summa summarum jääb saadaolev raha hulk samaks, aga jagama hakkab seda Toompeal asuv valitseja. Keskkonnatasudest saadav raha jaotatakse käesoleva seadusega sätestatud ulatuses riigieelarve ja keskkonnakasutuse asukoha kohalike omavalitsuste eelarvete vahel. Ehk siis kui aktsiisidest laekuv raha läheb kõik otse riigieelarvesse, siis keskkonnatasudest laekuvatest rahadest tilgub osa ka kohalikele omavalitsustele.

Aktsiisidena kogutud raha jaotatakse vastavalt keskkomiteele osutatud teenete eest, aga keskkonnatasudest kogutud raha saab kasutada vaid keskkonnaprojektide rahastamiseks.