Kiri: Kes on kõige jõmmim jõmm?

Kes on Eesti jõmmide jõmm? Arvasin kunagi ja arvan ka nüüd, et oma jõmlusega annaks nii mõnelegi teisele silmad ette Urmas Ott, lüües teisi oma stiili ja sarmiga. Ometi on Urmasele mitu arvestatavat võistlejat tekkinud.

Uus särav komeet, võib-olla isegi kinnistäht on Aivar. Kindlasti domineerib ta aga teatud klounaadilises taevavööndis ja seda eriti pärast Raua-Roberti lahkumist igavestele jahimaadele. Otsekui Meie Mehest ei oleks piisanud. Kohe järgnesid „Tantsud tähtedega” ja sage laiutamine „TOP 10-s”.

Ühe hiljutise killupanemisega läks Aivar Kojamehe ässitusel aga sedavõrd üle piiride, et pidi igas suunas vabandama kukkuma. Vähe sellest, ka märtripoos ja kurb jutt oma kaitsetahte haavumisest käisid asjaga kaasas. Sellega kukkus vaene valge mees nii mõnegi meelest jõmmide topist välja. Ei tea, kas algatab Eesti esimese rassismivastase kodanikuliikumise?

Igati tubli jõmm on kahtlemata vana jõmmikütt Sven ise. Kus oleks veel mugavam ja turvalisem jõmmelda kui jõmmiküti turvalises turvises. Nii nagu väsimatu Wiesenthal, ei jätnud ka Sven ühelegi meie ühiskonna jõmluse ilmingule tähelepanu pööramata. Aga ennenäe imet: kohe, kui jõmmiküti relvad maha pandud ning jõmmimurdjast (muuses Ungarist toodud) verekoer jõudehetkele lastud, ilmnes, et ka omaenda auto on ehtjõmlikult valesse kohta pargitud.

Kas ei ole siin tegemist omalaadse sündroomiga, mille ohvriks langevad mitmedki kuritegelikesse struktuuridesse infiltreerunud politseinikud? Rollid lähevad lihtsalt segi. Ja teisalt, mida ütles vanasõna hundidega koos ulgumise kohta?

Mina väidaksin, et suurimad Eesti jõmmid jäävad varjule. Näiteks turva-Urmas. Ainult harva vilksatab ta siin või seal, mõne enneolematu auto roolis — või pälvib siis tähelepanu tõigaga, et loobub oma ujula talvisest soojendamisest.

Kurb tõsiasi on seegi, et osa Eesti uusrikkaid ei kvalifitseeru jõmmiks lihtsalt oma ülemäärase IQ või EQ tõttu. Siinkohal praagiksin ma kohe välja nii Rein Kilgi kui ka Hans. H. Luige.

Ka järeletuleva põlve pärast ei pea jõmmid ülemäära muretsema. Ei ole ju jõmm mitte keegi muu kui väljakasvanud rullnokk, see rullnokk, kellel mingi tera lõikab. See, et tal tera lõikab, paneb aga vaesekese uskuma, et küllab lõikaks tal mis tahes tera kui ta vaid asjaga tegeleks. Asjaga ei saa aga tegeleda, sest aega napib. Aeg on aga teadagi raha ja rahamasinat tuleb lausa lakkamata ringi ajada.

Sestap ei jäägi neil Virumaa parimatel kuhjategijatel (selle austava tiitliga tituleeriti kunagi generalissimus Stalinit) muud võimalust kui vahel harva meediaväljaannetes omi eksperthinnaguid väljutada või käia siis jutusaadetes või seltskonnalehtedes laiutamas.