Kiri: Huulepulga ja puudri verine dünastia

Paljusid ühiskonna valupunkte hoitakse avalikkuse eest salajas, üheks selliseks on kindlasti loomkatsed kosmeetika- ja kodukeemiatööstuses. Vahel harva kajastab meedia küll mõnd eluskatsetega seotud sündmust, kuid seda tehakse neutraalses toonis ning teaduslikult distantsilt. Samas ei räägita kusagil katseloomadele põhjustatavatest piinadest ega arutleta selle üle, kas loomade ärakasutamine sellises tööstusharus on eetiline ja õige.

Väga paljud inimesed arvavad, et kosmeetilised loomkatsed seisnevad hiirekeste ninakeste puuderdamises või kiisukeste huulte värvimises. Tegelikult on säärased eksperimendid palju jõhkramad. Näiteks katsetatakse kosmeetikatoodete algprodukte neid jänestele kindla aja jooksul silma ja marrastatud nahale tilgutades, mille tagajärgedeks on paistetused, verised kärnad, mädavoolused jms. Katseperioodi ajal kannatavad jänesed ekstreemset valu, mis iga päevaga kasvab. Lõpuks loomad tapetakse.

Iga aasta surevad loomkatsete läbi miljonid hiired, rotid, jänesed, kassid, koerad ja muud loomad, kusjuures nende eksistents on täis piinu ja masendust. Sellises äris kasutatavatel loomadel pole elus ühtki päeva, mis mööduks meie mõistes normaalselt; kordagi ei saa nad tunda vabadust, rahulolu ja õnne. On äärmine julmus kohelda objektide ja töövahenditena loomi, kes tunnevad füüsilist valu, stressi ja negatiivseid emotsioone samamoodi nagu inimesed.

Kosmeetika- ja kodukeemiatööstuses tehtavaid loomkatseid on nüüdisajal võimalik peaaegu sajaprotsendiliselt alternatiividega asendada, kusjuures viimased on täpsemad ja usaldusväärsemad. Ka seadus ei nõua nendes tööstusvaldkondades kemikaalide testimist loomadel. Nõnda kerkibki küsimus, miks praeguses väidetavalt humaanses ja progressiivses ühiskonnas loomapiinamist tolereeritakse. Korporatsioonid, millest paljude kasum küünib miljarditeni, peaksid olema seadusega kohustatud loomkatsed muude testimisvõimalustega asendama, kuid paraku seatakse mugavus loomade huvidest kõrgemale.

Paljud loomkatseid tegevad firmad on avalikkuse survel siiski üle läinud alternatiividele. Üheks tõhusamaks meetodiks kompaniide juhitava loomapiinamise lõpetamiseks ongi inimeste probleemist teadvustamine ja loomavaenulike toodete boikoteerimine. Loomasõbralikud kaubamärgid pole teistest põrmugi halvemad — kui mitte vastupidi. Pole sugugi raske oma tarbimiseelistusi loomasõbralikuks ümber organiseerida, samuti ei mõjuta see mingil määral rahakoti paksust. Milleks toetada jõhkrat ja ebaeetilist tööstusharu, kui on olemas kosmeetika- ja kodukeemiatooted, mis kasutavad efektiivseid alternatiive?

Teavituskampaania efektiivsuse suurendamiseks on liikumisel Loomade Nimel plaanis koguda 25 000 allkirja, algatamaks seaduseelnõu, mille alusel kosmeetika- ja kodukeemiatoodetele lisataks märge, kas toodet on või ei ole loomadel testitud. Inimestel on õigus teada, kust ostetavad kaubad pärit on ning mil moel nad valmisid, muidu on tegu tarbija petmisega.

Pikemaajalises perspektiivis loodab Loomade Nimel saavutada loomkatsete keelustamise ning kohustuse asendada need eri alternatiividega.