Ma ei saa ütlemata jätta, et mul on selle üle üsna hea meel. See iseenesest idee poolest igati kiiduväärt ja tore üritus isegi koos oma marsiga tükkis on alati teinud kasu asemel pigem kahju.

Minu arusaamist mööda on olnud ürituse mõte näidata temaatikast veidi kaugemal seisvatele kaasmaalastele, et homoseksuaalid on täitsa samasugused tavalised inimesed nagu nemadki.

Peale marssi on meedia eranditult avaldanud ürituse kohta foto neist kolmest transseksuaalist koos oma paabulinnusulgedega ning pannud pildile ühemõttelise allkirja: homod. Mis parata, eks meie meedia peab ka veel pisut arenema.

See, et homode marssi sel aastal tõesti ei toimu, pole mitte sellepärast, et paar mädamunadega vehkivat vanamutti oleksid kõik gayd kaameks ehmatanud.

Ei sugugi, hoopis gayd ise (nagu varemgi) on suuremas osas seda üritust boikoteerinud ja koguni hukka mõistnud.

Eeskätt just eelpool toodud põhjustel, kuna siiamaani on sellest igasuvisest palaganist kasu lõiganud mitte gayd ise, vaid meedia ning kapistunud paduhomofoobid.

Küll aga tahaks loota, et sel või mõnel järgmisel aastal õnnestub korraldada mõni muu seksuaalvähemuste teemat käsitlev kultuuriüritus, näiteks kunstinäitus või filmifestival.