Nii ongi mehed, kes julgevad abordi vastu olla, naiste meelest sageli šovinistid, kes ei hooli sedavõrd mitte sündimata lapsest, vaid soovivad pigem naiste otsustusõiguse üle otsustada. Sageli see nii ongi. Abordivastased mehed on tihti patriarhaalse maailmavaatega ning nende jaoks sümboliseerib abort naise mehest sõltumatut ja iseseisvat otsust selle kohta, mida teha naise ihus areneva uue eluga.
Abort muutus juba aastate eest üheks peamiseks naiste emantsipeerumise tunnuseks. Naised, kes sõdivad abordiõiguse eest, on sageli vasakpoolse ilmavaatega, mis väärtustab solidaarsust ja empaatiat. Kahjuks küll empaatiat teiste naiste, mitte aga sündimata jääva inimeste suhtes.
Ometi on abordil ka kolmas osapool, kellest tavaliselt ei räägita, loode. Eelistan siinkohal ütelda sündimata laps, kes ei tea midagi neist kurjadest arutlustest, mida tema üle peetakse. Kes ei tea midagi müütilisest “elukvaliteedist”, millele teda kohe-kohe naiste vabaduse ja meeste mugavuse nimel ohverdama asutakse.
Tema teab ja tahab vaid üht — elada. Kas ei ole tal selleks õigus? Säärase küsimuseasetuse puhul sulavad mis tahes argumendid kui sündimata lapse eluõigusega võrreldas küündimatud. Veelgi enam, lausa häbi hakkab. Otse loomulikult on sündimata lapsel “õigus elule”, on võõrandamatu õigus saada sündinud lapseks — ning see õigus on primaarne mis tahes muude argumentide suhtes.
Püüan kõigest südamest olla solidaarne naistega ning möönan täiel määral nende esmaõigust oma ihu ja selles sündiva üle otsustada. Siiski peaks nii naised kui mehed mõtlema ennekõike abordi kolmanda osapoole, sündimata lapse õiguste peale — ja alles seejärel muule. Tõelisel vasakpoolsusel oleks aeg edasi areneda ning jõuda naiste õigustest sündimata laste õigusteni. Niisama nagu parempoolsusel oleks aeg meesšovinismist naistega empatiseerumiseni jõuda.
Kus on need advokaadid ja prohvetid, kes sündimata laste õiguste eest seisavad? Kus on sündimata laste Martin Luther Kingid ja Desmond Tutud? Kus on need, kes kõva häälega hüüaksid, nii nagu aastakümnete eest LAV-s: “Üks inimene, üks hääl!” Kes oleks sündimata laste hääleks, nende hääleks, kes veel ise ei häälitse?
