Tahtsin talle kaasa tunda, aga taipasin, et ka meil pole asi palju parem, kuigi ametlikult oleme demokraatlik riik. 

Meil puudub nn vana raha, aga rahaga osatakse uhkeldada küll. Ja päris vaeseid on meil ka. Me lihtsalt märka neid iga päev nagu lõunamaades, sest meie kliimas ei ole võimalik pidevalt õues olla ning tegelikult on enamikul ka häbi näidata, et ollakse vaene. Seepärast peidetakse end kodus.
Kui ajaloos ringi vaadata, siis tõenäoliselt puuduks enamik uhkeid ja kauneid ehitisi, suursuguseid paleesid ja hiiglaslikke parke-väljakuid, kui rahvalt kogutud maksurahaga poleks pisut vallatletud. See, et samal ajal vaeste inimeste lapsed nälga ja haigustesse surid, polnud ju oluline. Kui metsa raiutakse, siis ju ikka laastud lendavad.

Erinevalt ajaloo suurkujudest, kes endale monumente püstitanud on, ei ole (eriti kui arvestada kulutatud summasid) Tallinna kesklinnas viimastel aastatel maksumaksja rahaga ühtki väärikat vaatamisväärsust tehtud. Nälgivaid lapsi, kes ootavad kooli algust, et iga päev süüa saada, on meil aga kahjuks palju.

Vabadusristist pole mõtet rääkida, sest sellest on juba palju räägitud. See on meile nagu reklaamiohvri õnnelik ost, kus koju jõudes avastatakse, et ilusa nipsasjakese arvatav lõpphind on hoopis väga pikaajalise ja kuluka järelmaksu sissemakse. Tallinna TV on täpselt sama mõttetu kui Vabadusrist – ilus jah aeg-ajalt vaadata, aga hinna-kvaliteedi suhet vaadates ropult ülemakstud. Rääkimata sellest, et tulevastele põlvedele ei jää praegu Tallinna TV-le kulutatud miljoneist ju midagi.

Nüüd siis tuleb 20. Augusti väljak. Ehk peaks platsi nimes mainima ka aastat – 1991, sest täpselt 50 aastat varem, 20. augustil 1941, alustasid Saksamaa väed edukat pealetungi Tallinnale (vallutamine lõppes 28. augustil).

Muidu Venemaaga hästi läbisaava linnapea poolt on suur julgustükk selline kuupäev ilma taustakontrollita välja hüüda. Kui juba Sinimägede kokkutulek Venemaale meelehärmi tegi, mis võib siis juhtuda veel fašistide võidukäigu alguskuupäeva järgi nimetatud väljaku puhul?

Muidugi on Taasiseseisvuspäev piisavalt tähtis päev, et seda mälestada, ning miks mitte väljakuga. Aga kas seda oli vaja rajada just nüüd ja peaaegu 900 000 euro eest... Ma pole kindel.

Mind, lihtsurelikku apoliitikut, ei huvitagi, kas raha tuleb riigi või pealinna taskust – mind häirib, et lollused ei ole siin maal karistatavad. Ma tean, et ma pole kaugeltki esimene, kes leiab, et järjekordse hullu idee jaoks eraldatava raha võiks panna mujale. Näiteks lasteaedade rajamiseks-renoveerimiseks. Või siis nn uusvaesuse (töökaotuse tagajärjel pangaorjaks saamine) kaotamiseks. Või tänavate korrashoiuks. Või kaldteede rajamiseks, et inimesed saaksid normaalselt lapsevankrite ja ratastoolidega liikuda. Samuti võiks seda raha rakendada selleks, et inimesed Eestist minema ei tahaks minna. Või püütaksegi kähku praegu kõik raha ära raisata, sest hiljem ju nagunii meil maksumaksjaid pole?

Olen juba peaaegu viis kuud aidanud toimetada ajakirja Vaimukad – see on ajakiri vaimupuudega inimestele, nende peredele, toetajatele ja sõpradele. Just äsja ilmus trükist viies number. Selle aja jooksul (ja varemgi) olen kokku puutunud paljude vaimupuuetega inimestega ja, ausõna, nii haiget oma naba imetlemist ja üksteisele labaselt ära teha püüdmist kui meie valitsusjuhtide seas, pole ma kohanud. Rahaga ümber käia neist küll enamik ei oska, aga seda, nagu näha, ei oska ka need, kes meie eest otsuseid teevad.