Kerttu Rakke: Kes nutavad bin Ladeni surma pärast?
Ameerika rahvas juubeldab, sest kole koll on võidetud. Vastukaaluks on osa inimesi (ka Eestis) on solvunud, et bin Ladeni surma järel rõõmustatakse. Miks nad on solvunud? Kes need solvunud hukkamõistjad on — ise pole nad ju end muhameedlasteks või alkaiidalasteks nimetanud?
Inimese surma üle rõõmustamine olevat ebaeetiline ja inimõiguste vastane, mis sest, et inimene on kurjategija. Nojaa, arvestades kriminaalseid sündmusi ja nende kajastamist, tundub aeg-ajalt, et vaid siis ongi inimesel inimõigused, kui ta midagi paha korda on saatnud. Nii võib pidada solvunud hukkamõistjaid konservatiivseteks seadusekuulekateks kodanikeks.
Samas meenutab taoline hukkamõist naisi, kes kirjutavad armastuskirju eluks ajaks vangi mõistetud mõrtsukatele ning mõnel juhul isegi abielluvad nendega, olles siiralt veendunud, et just nemad on need erilised olendid, kes kriminaali paksu kurva koore alt tema inimliku headuse üles leiavad. Nii võib neid solvunud hukkamõistjaid pidada ka lihtsalt naiivseteks masohhistlikeks lammasteks.
Kui korterisse on tunginud rott ja teeb seal laastamistööd, on iga peremees õnnelik, kui rott lõpuks oma otsa on leidnud. Võib-olla ei tundu Eesti inimestele Osama bin Laden sellepärast suure kurjategijana, et tema teod on jäänud meist tuhandeid kilomeetreid eemale. Samas on kindlaks tehtud, et ka Stalini surma järel nuttis nii mõnigi eestlane, kel sõbrad-sugulased Siberisse küüditatud või Nõukogude võimu poolt maha lastud. Loll ja arusaamatu, aga inimlik.
Veel üks osa inimesi on lihtsalt kamandajad ja hukkamõistjad ilma selgete põhimõteteta, ent kõrgeltarenenud ettekujutusega iseenda moraalitajust. Just need inimesed võtavad sõna näiteks siis, kui mõni reklaam, nali vmt puudutab kuidagi kirikut. Hukkamõistjad, ise täiesti kirikuvõõrad tegelased, on siis tavaliselt kurjemad kui kirikuisad, kes tänapäeval on üsna tolerantsed.
Siinkohal ei kiida ma kaugeltki neid, kes Osama Bin Ladeni surma üle rõõmustavad. Mida siin ikka rõõmustada? Kui keegi oleks tõesti nii võimas, et üksinda kujutada ohtu kogu mittemuhameedlikule maailmale, siis järelikult oleks ta ka nii võimas, et teda poleks võimalik tabada relvituna omaenda magamistoas. Järelikult ei olnud ta nii kole koll ühti, eriti kui võrrelda tema süül hukkunute arvu suurte massimõrvarite käe läbi hukatutega.
Võib juhtuda, et Osama bin Ladeni näol oli tegemist mitmepäise lohega, kellel ühe pea raiumise järel mitu uut pead asemele kasvab, või siis (mis mulle muidugi rohkem meeldiks) pudenevad tema jüngrid pärast tema surma segaduses laiali. See viimane tundub utoopiline, ent isiklikult loodan, et siinkohal hakkavad rolli mängima Al Qaeda sisemised erimeelsused.
Niisiis — Obama tappis Osama, ja see on igal juhul parem kui pikk kohtuprotsess, mis sai osaks Saddam Husseinile. Ehk just sellepärast, et tollane kohtuprotsess väsinud räsitud vanamehe üle kummalegi poolele au ega otsest võitu ei toonud, otsustatigi nüüd hambuni relvastatult teise vanainimese magamistuppa tungida? Kui see muidugi ikka oli õige vanainimene…
