Ken-Marti Vaher: Tark vanem räägib lapsega sõltuvustest varakult
Eelmise aasta õnnetussurmade ja kuritegude statistikat kokku võttes pidime taaskord tõdema, et suur osa siseturvalisuse kahjudest on tingitud sõltuvuskäitumisest, alkoholi- ja narkojoobest. Seega selleks, et suurendada ühiskonna turvalisust ja vähendada lõppkokkuvõttes ka politsei reageerimiskoormust, on meil vaja jõuda probleemide põhjusteni.
Lisaks igapäevasele politsei järelvalvele on meil mõistlik tegeleda ka ennetusega, sest just noorte alkoholi ja narkootikumide tarvitamise tagajärjed jõuavad kõige kiiremini just politsei või päästeameti „õuele". Mõtlematu käitumise ja selle tagajärgede ennetus peaks olema kõigi asi, kes laste ja noortega kokku puutuvad.
Sellesse panustavavad nii sotsiaalministeerium, haridus- ja teadusministeerium, justiitsministeerium, politseinikud, päästjad ning teiste riigiasutuste töötajad. Siseministeerium on samuti võtnud selge rolli, et kutsuda inimesi üles kaasa mõtlema ja aitama oma lähedastel langetada väikeseid, ent olulisi otsuseid, hoidmaks neid alkoholi ja narkootikumide tarvitamise kurbade tagajärgede eest.
Grupp, kes kahtlemata saab kõige rohkem kaasa aidata ja kõige paremini uue põlvkonnaga riskikäitumise teemal varakult rääkida ja väärtusi kujundada, on lapsevanemad. Esmakordselt olemegi teinud ulatusliku teavituse lapsevanematele, mis tuletab neile meelde, et vägijookide ja narkootikumide osas on mõistlik piirid seada juba aastaid enne, kui lapsed alkoholi või tubakaga katsetamist alustavad. See aeg jõuab aga kätte oluliselt varem, kui vanemad arvavad või loodavad - mõnel juhul juba algklassides, sageli aga põhikoolis.
Teavituskampaania „Lapsevanem, ära maga maha õiget aega!" viib lapsevanemad koduleheküljele tarkvanem.ee, milles on hulk häid soovitusi ja õppevideoid õigeteks sammudeks. Kuna teavitus on praegu haripunktis, kutsun kõiki inimesi seda märkama, kaasa lööma ja jagama tuttavatega. Ka Facebooki lehel Tark Vanem saavad kõik kommenteerida, anda tagasisidet ja ideid, mida me veelgi paremini teha saaksime et paremini sihtgrupini jõuaksime.
Eesti koolinoorte alkoholi ja uimastite kasutamise uuringust (ESPAD, 2012) selgub, et iga kolmas 11-aastane on joonud ära pudeli õlut või siidrit, et iga kolmas 13-aastane on olnud purjus, et ligi kolmveerand 15-16-aastastest on suitsetanud ja iga kolmas 15-aastane on proovinud illegaalset narkootikumi. See statistika teeb mind ärevaks.
Samast uuringust selgub, et terviseriskide kõrval kaasnevad alkoholi tarvitamisega muudki probleemid, näiteks riiud vanemate ja sõpradega, õnnetused või vigastused, halvenev õppeedukus ja sekeldused politseiga. Illegaalsete uimastite tarvitamine on aastatega kasvanud - kui 1995. aastal oli mõnda illegaalset uimastit proovinud 7% õpilastest, oli viimases uuringus katsetajaid juba 32%.
Ehkki eksperimenteerimine sõltuvusainetega avaldub kõige sagedamini teismeea alguses, saavad hoiakud alkoholi, tubakasse ja muudesse algul süütuna näivaisse, ent hiljem sageli tervise- ja eluohtlikesse harrastustesse saavad kodudes ja varases koolieas.
Lapsevanematel on nende hoiakute kujundamises suur roll, ja seni ei ole enamik riiklikult algatatud ennetustegevusi vanemate olulist ja määravat rolli piisavalt esile toonud. Meie teavituskampaania lähtub sellest, et ennetust tuleb alustada enne, kui probleemidega silmitsi seistakse.
On selge, et muudatused ühiskonnas ei tule ühe-kahe teavitusega ja kohe. Seetõttu panustame sellesse tegevusse pikaajaliselt ja järjepidevalt. Meie peamine sõnum on, et lapsevanemad peavad oma lastega sõltuvusainetest ja nendega kaasnevatest probleemidest võimalikult varakult rääkima. See peab toimuma enne, kui lapsed murdeealiseks saavad või kui nad reaalselt tubaka, alkoholi või narkootikumidega kokku võiks puutuda.
Kokkuleppe sõlmimine lapsega, et nad vähemalt kuni täisealiseks saamiseni kindlalt meelemürkidele „ei" ütleksid, tuleb paika panna juba enne teismeiga.
Olen veendunud, et ühiskonnas tuleb ühendada kõik jõud, et sõltuvusainete tarvitamisest tulenevaid probleeme ära hoida. Kuna suur osa siseturvalisuse valupunkte nagu vägivald, avaliku korra rikkumine, isikuvastased ja varavastased kuriteod, uppumised, tulesurmad ja muu on ühel või teisel viisil seotud riskikäitumise ja sõltuvustega, annab siin oma panuse ka siseministeerium. Ennetus on alati tagajärgedega tegelemisest tõhusam.
