Ken-Marti Vaher: Sisejulgeolek Ülemiste vanakest ei pelga
Järgmise aasta riigieelarve eelnõus, mis on parlamendis teisel lugemisel, on sisejulgeoleku valdkonna eelarvemaht kokku ligi 294 miljonit eurot. On lausa eluliselt tähtis, et iga turvalisuse tagamisse suunatud euro läheks sinna, kus sellest tõuseb kõige rohkem kasu: politseinike ja päästjate töösse, ennetusse, samuti vabatahtliku tegevuse toetamiseks.
Asutuste tõhusamaks muutmise teel on mitu verstaposti juba möödas. Nii on loodud politsei, piirivalve ja kodakondsuse ühendamet ning kogu haldusala IT-valdkonna arendamine ja haldamine koondatud siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusesse. Järgmisel aastal liidetakse politsei- ja piirivalveametiga prefektuurid ja päästeametiga neli regionaalset päästekeskust, samuti on alustatud uue häirekeskuse loomist. Asutuste ümberkorraldamise mõte on vähendada dubleerimist ja saavutada eelkõige tugiteenustelt kokkuhoidu, kuid pakkuda inimestele ka ühtlasemat, kvaliteetsemat ja kiiremat teenust.
Päästeteenuse kvaliteedi parandamiseks saab päästeamet järgmisel aastal 2,1 lisamiljonit, et kogu Eesti oleks paremini kaetud elupäästevõimekust omavate komandodega. Sellega kasvab märgatavalt nende komandode arv, kus on valvevahetuses korraga neli või enam päästjat — just nii palju on päästjaid tarvis, et tulekahju korral siseneda suitsu täis majja ja päästa sealt inimesi. Raha lisandub päästjatele ja demineerijatele ka selleks, et asendada vananenud hingamisaparaadid, ilma milleta pole võimalik suitsusukeldumist teha, ning vahetada välja suur osa keemiakaitseülikondi ja gaasimaske.
Politsei võtab järgmisel aastal luubi alla varjatud raske kuritegevuse, mille avastamine sõltub otseselt sellest, kui palju riik sellesse raha ja ajudega panustab. Kuritegevus on nagu umbrohi, mille leviku piiramiseks ei aita ainult maapealse osa korjamisest — ära tuleb lõigata ka selle juured. Uuel aastal saab politsei riigieelarvest ligi 1,8 miljonit eurot lisaraha, et kiirendada kriminaalmenetluste läbiviimist ning suurendada kriminaaltulu tuvastamist. Ei piisa ainult kuritegude avastamisest ja kurjategijate karistamisest, kui nende kuritegelikult saadud tulu jääb alles. Vaid siis, kui kurjategija on ka oma tulu kaotanud, oleme haavanud organiseeritud kuritegevust kohast, miks ta üldse eksisteerib.
Riigile on alati odavam teha, mis tema võimuses, et kuritegusid ja õnnetusi üldsegi ei toimuks. Õnnetussurmade arvu vähendamisel on viimaste aastatega suur edasiminek juba toimunud: kui näiteks 2001. aastal hukkus tulekahjudes, liikluses ja veeõnnetustes 503, siis eelmisel aastal 244 inimest. Kuid seda on ikkagi liiga palju. Sestap soovib siseministeerium järgmise aasta riigieelarves üle 60 protsendi võrra suurendada ennetustööks ette nähtud summat, mis võimaldaks inimeste teadlikkuse tõusu kaudu muuta nende riskikäitumist ja vähendada õnnetuste toimumise ohtu.
See säästaks inimesi valust ja kannatustest, kuid hoiaks kokku ka raha, mis muidu kuluks õnnetuste tagajärgedega tegelemisele. Senised kogemused ja rahvusvaheline praktika näitavad, et hästi läbimõeldud ennetus- ja teavitustööga on võimalik õnnetustes hukkunute arvu vähemalt viiendiku võrra vähendada. Kui ennetustööks tuleval aastal kavandatud 628.000 eurot inimelusid säästab, on see läinud asja ette.
Turvalisusel on veel teinegi tahk. See pool, mille tagamise nimel töötavad igapäevaselt sisejulgeoleku asutused, ei saa üksinda olla iialgi nii efektiivne kui siis, kui talle on abiks kogukond, inimesed ise. Need kaks poolt tuleb senisest tugevamalt kokku liita, et rohkemate vabatahtlike abil jõuaks politsei- ja päästeteenus inimestele igas Eesti külas lähemale. Kui kodu juures käib patrullimas abipolitseinike grupp ja naabrimees on vabatahtlik päästja, saavad lihtsamad olukorrad lahendatud tõenäoliselt juba enne, kui tekib vajadus helistada hädaabinumbril.
Tegelikult ei peagi olema abipolitseinik või vabatahtlik päästja jälgimaks, et sõpradel ja tuttavatel oleks kodus töökorras suitsuandur või riiete küljes helkur — tihti algavad õnnetused just sellistest väikestest asjadest.
Tuleval aastal on Eesti sisejulgeoleku rahakotis raha 8,6 protsenti rohkem kui sel aastal. Valdkonnale riigituludest praeguse riigieelarve eelnõu järgi ette nähtud hädavajalikud lisamiljonid aitavad kaasa, et samm-sammult parandada politsei- ja päästetöö võimalusi ja kvaliteeti. Töö selle kallal, kuidas kriisiaastatest kosuvad asutused veelgi lihvitumalt tööle panna, ei lõpe aga nii pea. Võib-olla alles siis, kui saame kergendustundega ohata ja öelda: Eesti sisejulgeolek on saanud lõpuni valmis.
Autor on siseminister (IRL).
