1) Väidetavalt varastati Hannes Rummi e-kirjad juuni teises pooles ehk ajal, mil Indrek Tarand oli just andnud nõusoleku kandideerida Keskerakonna riigikogu fraktsiooni abil Eesti presidendiks.

2) Keskerakonna ja Tarandi kokkuleppe sõlmiti läbi Aivar Riisalu ning on loogiline, et Keskerakonna savisaarlaste leeril, kes kardavad igast nurgast vaid rünnakut, oli hirm, et Tarand tuleb nendega nalja tegema või topeltmängu mängima. Sotside aju Rumm, kes on president Ilvese lähedane sõber ja oli priitahtlik abiline valimiskampaaniates, võis oma arvutis hoida fakte, mis saanuks topeltmängu paljastada.

3) Kuna Rumm, Tarand ja Ilves kuuluvad üliõpilasorganisatsiooni EÜS, siis oli see lisaajendiks, miks võis kirjavahetusel olla tavapärasest laiem poliitiline tähendus.

4) Kuna Rumm ja Ilves on ka perekondlikult väga lähedased, võis varastel olla lootus leida kirjavahetusest infot, mida valimiskampaanias Ilvese vastu ära kasutada.

5) Rummi arvutis võis olla märke sellest, kas SDE fraktsioon püsib ikka kindlasti Ilvese taga presidendivalimistel või mingi osa eelistaks Tarandit. Sest mõnest häälest oleks piisanud, et valimine viia riigikogus "põllule" ehk valijameeste sekka.

6) Arvestatav osa ühiskonna eliidist arvas, et dokumentide vargus on küll räige tegu, aga Ilvese esinemine ETVs oli natuke liiast. Sellegi üheks väikseks lisaajendiks võis olla, et anda halastamatu hinnang varastele, kes sekkusid kaudselt ka presidendi kodusesse ellu ja soovisid rikkuda valimiskampaania ausat atmosfääri.

Loodetavasti uurimine vastab, kas sündinud on Eesti oma Watergate.