Kalle Mälbergi meediakommentaar: Kui ETV "Tippkohtumine" sünnitas hiire ehk Kiri Brežnevile
Ulakad poisid (Kivirähk, Juur, Rekkor ,Vaarik) teevad pulli proovimaks Anu karakteriomadusi - õpetaja (st saatejuhi) oskused ei huvita kedagi. Õpetajapreili õppeülesanded - vaimukad, veidrad ja totakalt kämbimad saatelõigud ETV põhjatust arhiivist:
Kuidas pesta kardinaid? Imperialistide Hirm Herbert Vainu unustab küsimuse. Pedehüpleva Vitamiini sisetrahv. Nilbe olekuga karskusklubi asjamees. Puukide püüdmine valge linaga jne. Seda kõike esimeses saates.
Pühapäevases saates aga sketsid, kus noor Saatpalu viinapoe ees, noor Eero Spriit algaja diskorina...
Ent viimase, pühapäevase, saate peategelaseks pean siiski arhiivilõiku „postidega majast”, mille arhitekt Raine Karp kavandas ikkagi Postimajaks (vene keeli Glavpotstamt). See tähendab miskit, mida internetist mitteteadvad revolutsioonilised madrused ilmtingimata vallutama peavad). Mäletan Õhtulehe päevilt, et Zevzapmetalkonstruktsija ega Tallinstroi ei suutnud paremat kui õhuliseks kavandatud hoonele toed alla sättida - seisab 1980.aastal Sõbralike Armeede Spartakiaadi (pro: olümpiaregati) tähisena tänini.
ETV stuudios aga õhurünnakust teada andvad välkuvad prožed, hullunud valgusmängud, mõttetult keerlevad tantsijad, keegi kisab „vellkamm-too-estoonia”, võidu lärmav publik, punktitablood ja kogu see krempel kuhjab massiivset tehnomäge, mille alt Anu , tegelikult ju väga hea "Ringvaate" saatejuht, ei saa end lahti mängida. Araratina kõrguv saateformaat lämmatab Anu hiirekese. Stuudio on paksult talente täis - kellelgi pole platsi kus õieti särada..
Kui Valdo Pant, kilo viina sees, Kunglast stuudiosse tuigerdas ja klotsidest rindejoont jalaga togides Nõukogude sõjamehest rääkima hakkas, siis kogu Eesti kuulas ja vakatas. Kui Meister tegi Raekoja platsil Reportaazi Eimillestki, siis see oli pingestatud ja vaimukas. Polnud seal mingit tehnikat ega flässi. Urmas Ott oskas „Seitsmel päeval mais” ajada reitingutippu olematu vaatajaskonnaga TV1.
Saate vaimuvaene pealkiri „Tippkohtumine" ehk "Topmeeting” on ebaõnnestunud punnitus kodukamara inglissis - lame poliitikute spindoktorite toodang „...nagu meil Ämerikäs”.
Ja siis see eelreklaam kolmest fotoshoppingul poseerivast pulmalisest – Rahvusringhäälingu hambapastareklaam! Hamleti lavastamine Alam-Kolka külas...
Telemaja inimestel tulnuks maha istuda ja mõtelda surnuksvalitsetud Eesti inimese saastunud teabeväljale- klikatavaid lahtreid on metsikult, alates Kreeka võlakriisist, kellegi Leidi Kaaga rinnahoidjatest ja lõpetades tantsusaate sangaritegudega.
Sisu neil pole.
Vanaisal oli teabeväljas vaid 7 lahtrit - põld, mets, karjaviljakus, lapsed, toit, tervis, ilm ja jumal – aga need olid elutähtsa ja tõsiteadva teabega täidetud.
Tegelikult oli saate meeleolukas sisu arhiiviklippide näol täiesti olemas, head tegijad saadaval. Õhus värelevat kunstiimet segas aga teletegijate rumal glamuuriihalus, ülepingutus stuudiotehnikas, igasuguste Lääne formaatide lapsik ahvimine.
Pühapäeva õhtul ei sündinud see sõnatu Miski, mis Normeti -Avandi- Sepa „Tujurikkujat” saadab koolipoiste moblatirinates tänini. Seesama Miski, mis „Riigimeeste” järel paneb Teplenkovilt aina küsima et „kuidas see sotsiaalne sidusus ikka töötab”. Või arutama kuidas „ENSVs” oli võimalik, et kõrge parteiametnik elas ühiskorteris.
Visata kogu see arvutisaast stuudiost minema, minna ehk minimalismi suunas. Näiteks, kuue pullivenna asemel kaks täiesti ebaregulaarset karakterit (pakuks võimatut: Margus Lepa versus Mart Ummelas- las panevad kuni köis katkeb!). Suvine Eesti Mäng oli selles mõttes parem - pilt ei tapnud vaatajat!
Anda ruumi Asjale Endale, st klipi vaimukale tõlgendusele. Siit saaks mnemoturniirlikku aretust toota – Vaino ja Debelak on selleks võimelised küll.
Ülelavastajad aga mõtelgu, kas vene värk ja ameerika unelm ikka kopeeruvad Eestis. Las kopuleerivad omavahel.
Arenguruumi on…
Ahjah, kuhu jäi Breznevi kiri?
Selle saatsid Tallinstroi komnoored Kremlisse ära. .. Ning Eesti esimene liikurtrepp ehk eskalaator Postimajas seiskus igaveseks.
