Kalle Mälberg: Saastasurma maaletoojad
Vanadusse ja haigusesse siitilmast teadmata kuhu lahkumine pole nii „söödav” kui kummikompaniide väljamõeldud kangelasvähemuste immuunsuspuudulikkus. Hullude lehmade, sigade ja linnugripi ning kolibakteri meediasündmusteks kujundamine on oletatavasti suurte monopolide ja nendega seotud ravimifirmade konspiratsioon, mille rahvusringhääling lapsesuiselt alla neelab, et kuulatajatele kõlvatul viisil järjekordset keemiakompaniide uudistoodet — mõnd vaktsiini või kohe-kohe menetletavat seadusesilmakest — promoda.
Viimane näide pärineb Vikerraadiost, ühest laulupeo järgsest Huvitaja saatest, kuhu oli kutsutud kaks keskkonnaministeeriumi jäätmedaami. Ilmselt Tema Ise, meedia stammkunde, jäätmeosakona juhataja Peeter Eek oli puhkusel.
Saade oli tellitud ja KIKi poolt kinni makstud. Seda juhtis konarliku keelekasutuse ja ülipüüdliku maneeriga Liisu Lass (mitte ära segada teatud gigabeibega!), kes ilmselt neelas kõike pajatust sulakullana. Eetris oli koomiline etendus sellest, kuidas ei tule saadet teha. Jäätmetädid seletasid koperdades ja pabistades, kuidas too ja teine asi on tervisele kahjulik ja kuidas kõik sisaldab surmatoovat mürki. Elutargalt kaasa noogutades ütleks selle peale, et elu ongi paganama karm ja lõpeb surmaga, aga ometigi säiligu seltskondlik sarm ja terve talupojamõistus.
ERR stuudios aeti ikka sedasama Veolia-Ragnsellsi ostetud poliitikat, mille apoteoos teostus läinud aasta lõpul, kui eelmine keskkonnaminister isiklikult marssis Reporteritunni stuudiosse mõlema monopoli kohalikud direktorid käevangus.
Jäätmeteemadel torkab avaõiguslik ringhääling silma just ebaintelligentse ja lameda kaasakaagutamisega. Müstiliseks aetud jäätmejutust saab agitpropaganda, ainsa eesmärgiga taas kord loomuldasa loodust armastavaid eesti inimesi lollitada, õhutada jäätmeid sorteerima (mis seejärel ühte pütti kokku surutakse), neid monopolidele omaenese raha eest sunniviisil ära andma, ostma metsataludesse prügikonteinereid jms. Kõik aina puhta looduse nimel!
Tegelikkuses on jäätmeäri üks mugavaimaid maailmas — tulu tuleb kahest otsast. Sisendi st jäätmed kogub ja transpordi maksab kinni kodanik, jäätmetöötluse produktid on aga suures osas likviidsed, st müüakse maha (kui need just Kunda jäätmekütusehoidlas mitte ära ei põle). Raha pannakse taskusse kusagil Stockholmis või Londonis.
Mäletatavasti lõid mõned valveanalüütikud lärmi, kui põllumajandusministeerium pöördus meediakanalite poole ettepanekuga tellida kodumaise toidu teemalisi uudislugusid. Arvan, et põllundusametnikel oli vähemalt siiras soov edendada kodumaise toidu tarbimist, et kuidagi vastu astuda kaubatemplites laiutavatele kes-teab-kust-toodud-ei-tea-mida-sisaldavatele, hullult ülepakendatud toodetele.
Muidugi tuleb lõpetada see hullumeelne arbuusivedu Kostariikast, joogivee lohistamine Alpidest ja lillede lennutamine Kolumbiast. Aga veelgi ohtlikum on igatsorti saastasurma propagandistide maaletoomine ja nende laiale avalikkusele poseerimine — nagu meil endil muresid poleks.
Pärast kaunist pidu alustasime argipäeva saastasöömisega — parem mitte!
