Kalle Mälberg: Kallis Anu Välba, mis sinuga reedel juhtus?
Ent mis juhtus sinuga reedel Ringvaates? Unustasid end jõujunnidega koos järve äärde pumpama. Seda kaamerakeerutust järvelt murule, edasi ja tagasi, sekka sauna najal lösutavatele asjameestele. Nende sisutut juttu trennist ja tervisest — ehh, kui hea see kõik ikka on! Ja nii edasi ja nii tagasi. Säästa, Anu, palun!
Ikka ja jälle korrati mingi tubli mehe loiult lohisevat mõttetut tervisetargutust. Üht meest monteeriti kokku vähemalt 5-7 korda, lõiguti sisse ilma teemat arendamata. Tundsin piinatud kaameramehele kaasa, montaažirežissöör ilmselt pages puldist…
Mul on õigus teada, kes maksis selle lohe eest! Või oli bartertehing? Anu toob ERR tehnika ja eetri ning telerahvas saab kauni lõõgastava nädalalõpu vastu?
Üldse möllas nädalalõpu ERR aina rahvaspordi lainel — sport kui liikumisvaegse linlase harrastus valgus välja oma tavaformaadist ning laiutas juba uudistesaate põhiosas. AK näitas appi-kui-jubedat Anu Sääritsa kahe (!) mikrofoniga intervjuud traagiliselt hukkunud kuulitõukajaga. Sündsustunne pidanuks sundima õhtust uudistetoimetajat leidma mälestuslõiku midagi sobivamat kui trennist saamatult pajatava sportlase kohmetu jutt.
Ei veena mind ka Marko Reikopi entusiastlikud kilked sellest, et teatud Rootsi panga sügisjooks on eestlaste suurüritus. Nagu laulupidu või?
Vaadake ja märgake, ERR uudistetoimetus, kui mitukümmend tuhat autotäit lahkub pealinnast igal reede õhtupoolikul — maale! Õunu või kartuleid võtma, seeni korjama, vanaema mooside järele, maakoju kütma, sauna, sõprade juurde… Päris ellu! Päris koju!
Miks ERR korrespondendid ei teata meile, kuidas oli Jõgeval tänavu Kollase saak, kus Mustjärve ääres kasvasid parimad puravikud, kas Muhu mehed Võrkaia sadamalt läksid lesta püüdma ja tulid tagasi räimelaadungiga või vastupidi?
Ainult väsimatu Ragnar Kond tegi pühapäeval head tööd. Valga vanavanemate lõik AKs oli korralikult üles võetud, täpselt monteeritud ja heameeles esitatud.
Siis aga tuli pühapäevane „uudispomm”, mis ajendaski seda lugu kirjutama.
Nimelt näitas AK ühe põhiuudisena mingi pika nina ja pika vene nimega venekeelset arvuti ees külge esitlevat noorteadlast (tüüpiliselt saamatu kaameratöö!). Neidu esitleti kui enneolematut „koduvanni” tsunamiuurijat. Sekka CNNlt hiivatud kaadrid reaalsest tsunamist.
Mida sellest äpundusest arvanuks akadeemik Soomere? Kas tegemist oli Läänemere laevandusisandate järjekordse müksuga kiirlaevadele, kodanik rahvusringhäälingu uudistetoimetaja? Või lihtsalt tuttava tuttav tõi loo joonlaua ja pliiatsiga arvutisõbrannalt?
Pühapäeva õhtu lõpetas tubli telekonstruktor Indrek Treufeldt, kes tegi targa lõigu eestlaste antropoloogiast, milles vilksatas ka minu ülikooliprofessor Juhan Aul. Ent siis keeras jälle sinna kuhu tavaliselt: tänast päeva kirjeldada püüdev kogenud telemees ei suutnud kuidagi tõlgendada EMORI parteide edetabelit (või kabelit?). Millise metoodikaga millist valimit küsitleti? Sain teada vaid seda, et üks unelmatepartei võtab homme pea pooled parlamendikohad ning künnise ületab mingi tundmatu EER. Mis partei see? Kas ma olen midagi maha maganud, Indrek?
Siinsega tahan soovitada rahvusringhäälingu uudistetoimetajatele — katsuge kuidagi valitsuse ja ametnike keelerisust pressiteadetes mingit sotti saada ja panna veidigi selgemasse eesti keelde riiklikke kangelastegusid, eriti kahtlast majandusjuttu. Vabanege aukartusest põhjendamatute autoriteetide ees ja nähke pisut vaeva!
Toon näite Vikerraadiost, kus Arp Müller tüdines ära sellest lõputust töötuseprotsendi jahumisest. Ta võttis kätte ning analüüsis, kes on siis Eesti töötu. Selgus jahmatav tõsiasi, et protsendimulli taga on ligi 50 000 inimest, kellel pole üldse mitte mingisugust elatusvahendit!
Nemad juba „rahvajooksmist” ei harrasta. Või kui, siis ainult Soome laeva poole pagedes, nagu 100 000 juba pagenut „tavaeestlast”. (Viimane on ülbe „arvamusliidrite” eufemism oma kaasmaalaste suhtes).
Kui žurnalist ise aru ei saa, mida ta nädalavahetuse piinas eetrisse paiskab, siis mina ei saa ammugi!
Aga olge head, tehke selgeks. Muidu saab nagu nõuka aegses anekdoodis, kus Moskvast saabunud Kesktelevisiooni võttegrupp laskub Usbeki kõrbesse. Esimees helistab auuli: tullakse Moskvast, tehakse intervjuu! “Mis asi see on?” “Ma ise kah ei tea, aga peske end igaks juhuks puhtaks!”
