Teame, mis järgnes: Maidan, kus rahumeelsete meeleavaldajate seas külvasid hirmu snaiperid, kaos, presidendi põgenemine, Krimmi okupeerimine, hübriidsõda, reisilennuki allatulistamine ja nüüd päris avalik sõda kahe suurriigi piirialadel.

Julgeolekuolukord maailmas on totaalselt muutunud. Kirjutatakse uusi reegleid, otsitakse vastasseise ida vs lääs, autokraatia vs demokraatia, Euroopa Liit ja Venemaa, NATO ja Putini režiim. Maskid on langenud, illusioonid purunenud. Peame leppima faktiga, et elame vaenuliku suurriigi naabruses, kes ka meie piiril juba provokatsioone korraldab.

Samas on pilt saanud selgemaks. Ohud, mille eest oleme Läänt hoiatanud juba aastaid, on nüüd selgelt näha kõigile. Meil on liitlased, kes on kinnitanud toetust Eesti iseseisvusele. Majandussanktsioonid Venemaa vastu muutuvad üha karmimaks. Putinlik režiim on kaotamas oma mõjuvõimu Euroopas ja ainuke võimalus on jõuga, püssiga ennast kehtestada. Sõda Ukrainas, Moldova ähvardamine, jõuetuse tunnistamine, et nii tehnilistest vahenditest, kui inimeste teadmiste ja oskustega ollakse Läänest maas võimaldab loota vaid lausvaledele ja ajupesule.

Isegi Eesti territooriumilt röövitud operatiivtöötaja juhtum näitab oma häirivuse kõrval sedagi, et luureorganisatsiooni FSB võimekus on langustrendis - suutmata oma naaberriigi luuret üle mängida kasutatakse lihtsaid kuritegelikke võtteid.

Samal ajal on Eesti suurima opositsioonipartei liidrist, koos talle kuuleka parteiga, saanud vaid Putini teguviisi takkakiitev, Eesti riiki Tallinna maksumaksja raha eest naeruvääristav taskuerakond, mis kuulutab Eestile kadu. Peaksime olema väga rumalad, kui me seda ohtu ei tajuks.

Ma ei kutsu üles Keskerakonda keelustama. Küll aga kutsun ise Keskerakonnas olnuna kõiki selle erakonna liikmeid endale peegli ees sügavalt silma vaatama ja küsima, kas nad on Eesti iseseisvuse poolt või vastu. Selles küsimuses ei ole erapooletus võimalik ja Savisaarele takkakiitmine ei vabasta vastutusest, mis otsustega kaasneb.

Valijad peaksid küsima kõigilt Keskerakonda kuuluvatelt kohalike volikogude liikmetelt Narvast Kuressaareni ja Tallinnast Võruni, kas nad on koos Putini ja tema tegevust õigustava Savisaarega või koos Eestiga. See küsimus tuleb selgeks saada. Eesti ei ole enam Venemaa oblast, vaid osa Lääne kultuuri- ja majandusruumist. Ning osa maailma võimsaimast kaitseorganisatsioonist, mis seda tagab. Peaksime seda tajuma ja teadvustama. Väärikalt.

Reformierakonnal on selge plaan, mida teha Eesti iseseisvuse säilitamiseks. Selleks tuleb tugevdada liitlassuhteid, aga ka riigikaitsevõimekust. Riigi kaitsmise alustalade tugevdamine on kirjas meie Rahvusliku Julgeoleku strateegias, mis on avalik dokument ja mis näeb ette terve rea samme riigikaitse väärtustamiseks. Soovime ka laiapõhjalist koostööd sisejulgeolekut tagavate organisatsioonide vahel ning seda, et keegi ei jääks Eesti iseseisvuse hoidmisel kõrvaltvaatajaks.

Nii soovime nn. sõdurigarantiina toetada kaitseväelase elukutse ning sõjalise hariduse prestiiži tõstmist ühiskonnas. Tõstame kutselistel kaitseväelastel palka ning ajateenijail 50% võrra hüvitist. Ajateenistuse atraktiivsuse suurendamiseks tagame aga äsja ajateenistuse lõpetajatele esimese kolme kuu jooksul riigipoolse tervisekindlustuse, et kevadel ajateenistusest vabanenud ei peaks enne õpingute jätkamist sügisel selle pärast muretsema. Plaane on veel palju, arutelu avatud ja laiapõhjalise rahvusliku julgeoleku strateegia koostamisel saavad kõik kaasa rääkida.

Meie iseseisvuse alus on soov, tarkus ja oskus elada idanaabri kõrval ja koostöövõime meiega ühiseid väärtusi kandvate rahvastega. Kuid nendest jõududest, kellele Eesti iseseisvus on vaid narrimiseks, ei peaks me mööda vaatama, vaid käituma konkreetsemalt.