Kalev Kallemets: Tuumajaam on ohutum kui Tartu maantee
Mure on täiesti põhjendatud - valdavale osale ühiskonnast on tuumaenergia tehnika ja selle riskid teadmatud ning inimese loomulik psühholoogia võimendab halvimaid kujutluspilte. Need kujutluspildid seostuvad tuumaplahvatuse, Hiroshima, Tšernobõli, nähtamatu surma ja vandenõuliku saladuslikkusega.
Paneme hirmud reaalsuse konteksti. Suurimad enneaegset surma põhjused Eestis on suitsetamine, alkoholi liigtarvitamine ning ülekaalulisus ja füüsiline inaktiivsus, mis igaüks põhjustavad enam kui 20 000 eluaasta kaotuse.
Järgnevad surmapõhjustena vigastused, uppumised ja liiklusõnnetused. Tallinn-Tartu maanteel hukkub üksi igal aastal ligi kümme ja saab püsivalt vigastatud kümneid inimesi.
Võib väita, et Eesti põlevkivikaevandustes on taasiseseisvumise ajal avalikuks saanud juhtumite põhjal invaliidistunud kümneid ja hukkunud mitu inimest. See on reaalsus, mis nähtamatu ja raske vormida hüsteeriaks. Põlenguid ja tõsiseid õnnetusi põlevkivikaevanduses on toimunud viimaste aastate jooksul. Iseenesest pole see üldse ebanormaalne, et ükskõik mis tööalal toimub õnnetusi. USAs on tuuleenergia põhjustanud vähemalt 21 surmajuhtu, peamiselt tuulikute rajamisel.
Maailmas on 443 tuumareaktorit.
Nendega on toimunud vaid Tšernobõli katastroof, kus hukkus plahvatuses 31 ja kiirituse tõttu kaudselt 4000 inimest. Lääne kergveereaktoritega tuumajaamades toimunud avariides ei ole hukkunud ükski inimene. Ka Fukushimas pole hukkunud ükski töötaja. Hukkunute arv teistes energialiikides on oluliselt kõrgem. Kaudseid mõjusid on väga raske hinnata eriti söe puhul kus on palju tolmuosakesi, mis võivad kaudselt põhjustada enneaegset surma sadadele tuhandetele.
Kütus Otsesed hukkunud Kannatanud Hukkunuid TW kohta
Süsi 6400 töölised 342
Maagaas 1200 töölised & avalikkus 85
Hüdroenergia 4000 avalikkus 883
Tuumaenergia 31 töölised 8
Tuumaenergia ohutus on saavutatud äärmiselt range reglementeerituse kaudu. Kõik tuumaenergia osad on rangelt reglementeeritud. Reaktorite disainist, nende litsentseerimist, rajamisloa taotlusest, ehitusloa taotlusest, ehitamise monitoorimisest ja tööloa andmisest on raske anda hoomatavat pilti. Kõigil neil etappidel on omad nõuded, töö teostajad peavad olema täitnud ranged kvaliteedinõuded, kõik etapid peavad olema dokumenteeritud ja kõikide koostisosade kvaliteeti kontrollitakse.
Lisaks igas riigis olevale tuumaenergia regulaatorile on Rahvusvaheline Tuumaenergia Agentuur (IAEA), mis kontrollib, kas rahvuslikud regulaatorid teevad enda tööd kvaliteetselt. Raske on kirjeldada ka tuumajaamade aktiivseid ja passiivseid ohutusmeetmeid ning süviti kaitse elemente ilma, et muutuda tavalugejale arusaamatult tehniliseks. Lõpuks peab avalikkus ikkagi usaldama riiklike regulaatoreid nagu nad usaldavad ka ravimite ja lennukite ohutuse tagamisel.
Maavärin on unikaalne loodusõnnetus oma ennustamatuse ja ootamatuse poolest. Nii vulkaan, tornaado, orkaan, üleujutus või isegi meteoriit on teatud määral ennustatav ja võimalik võtta kasutusele ennetavad meetmed. Igale eestlasele peaks olema ilmne, et maavärin ega tsunami Eestit ja võimalikku Eesti tuumajaama ei ähvarda. Tegelikkuses pole ükski muu loodusnähtus või terrorirünnak maailma tuumajaamadele ohtlik olnud. See loomulikult ei tähenda, et neid riske ei ennetata, peamiselt ohutu asukoha valikuga.
Peamine risk Eesti tuumajaama puhul saaks olema ja on globaalselt inimfaktor, olgu see puudulik ohutuskultuur, juhtimissüsteem või mittepõhjalik regulaator. Seda tõestavad kümned väiksed intsidendid aastate jooksul. Sel sügisel käivitub tuumaenergia magistriõpe TTÜs ja Tartu Ülikoolis koostöös välisülikoolidega. Tuumajaama rajamise käivitudes käivad need inimesed läbi põhjalikud rahvusvahelised koolitused vastavalt oma spetsiifikale. Vajame ju nii usaldusväärseid regulaatoreid kui tuumajaama operaatoreid. Eriti tuumajaama personal läbib minimaalselt aastase praktika täpselt sellel reaktoritüübil, millist Eestis rajama hakatakse. Äärmiselt oluline on, et need inimesed võtavad enda õpet ja igapäevast tööd ülima vastutustundega ning avalikkuse pidev tähelepanu aitab sellele ainult kaasa.
Tuumajaama personalile teostatakse pidevaid isiksuse kontrolle, käitumishälvete analüüse, järelkoolitusi ja avariitreeninguid. Nõuded tuumajaamade operaatoritele on võrreldavad astronautide ja lennukikaptenitega. Inimfaktori riski on raske mõõta usaldusväärse täpsusega, kuid on IAEA poolt väljatöötatud indikaatorite süsteem. Üks parim inimfaktori mõõtja on raha, sest kõiki tuumajaamu kindlustatakse ja kindlustusettevõtte hindab iga aasta väga rangelt just ennekõike ohutuskultuuri. Maailma juhtiv tuumajaamade kindlustaja on kinnitanud, et vastavalt just ohutuskultuurile erinevad nende kümnete miljonite eurode suurused kindlustuspreemiad erinevad kordades. Lisaks hindab ohutuskultuuri jaamas regulaarselt riiklik regulaator ja harvem IAEA.
Kalev Kallemets on MTÜ Eesti Tuumajaam tegevjuht ja Reformierakonna liige.
