Kaido Padar: Uskuge, me püüame ja hoolime, Eesti Post on juba täna parem kui oli eile
Eesti Post on riigiettevõte, mille omanikud oleme meie ehk Eesti maksumaksjad ning see annab meile täieliku õiguse ettevõtet kritiseerida, ent paneb ka kohustuse kaasa mõelda, kuidas süsteemi parandada, kirjutas Delfi ajakirjanik Erik Rand oma neljapäeval ilmunud loos. Ja tal on tuline õigus. Mõtleme koos.
Eesti Posti kaudu liikus eelmisel aastal ligi viis miljonit pakisaadetist ja maksikirja. Valdavalt jõudsid need kõik tõrgeteta ja eksimatult õige inimeseni. Ainuüksi Eestis kasvas eelmisel aastal saadetavate pakkide maht kolmandiku võrra. Teistes Balti riikides, mida Eesti Post samuti oma koduturuks peab, oli kasv veel palju kiirem. Tänavu kasvavad need arvud suure tõenäosusega veelgi.
Kirjakandja postikotist leiame me järjest rohkem pakke ja reklaame ning järjest vähem kirju.
Me elame väga kiiresti muutuvas maailmas, kus inimesed teevad järjest rohkem oma igapäevaseid toimetusi internetis ning tellivad järjest rohkem kaupa e-poodidest. Inimeste vajadused on muutunud ja Eesti Post peab nende vajaduste rahuldamiseks samuti muutuma. Tegelikult me olemegi juba muutunud. Eesti Post ei ole juba täna enam see, mis ta oli aasta tagasi. Päris kindlasti ei ole me ka aasta pärast enam need, kes me oleme praegu.
Me teame oma klientide vajadusi ja muresid ning anname endast parima, et neid lahendada. Juba lähiajal loodame välja tulla uute lahendustega, mis võimaldavad inimesel nii välismaa kui eesti e-poest kaupa tellides valida endale mugav paki kättesaamisviis. Me laiendame oma pakiautomaatide võrgustikku ning arendame e-teenuseid.
Kui veel aasta tagasi teavitasime inimesi saabunud pakist või tähtkirjast valdavalt postkasti jäetud paberteatisega, siis nüüd oleme üha rohkem kasutusele võtnud SMS-teavituse. Saadetised liiguvad koos andmetega ja meie selge eesmärk on viia paberteavituste arv miinimumini. Inimesele annab paki saabumisest teada telefoni saabuv SMS või e-kiri.
Mullu saatsime rahvusvaheliste saadetiste saabumise kohta inimestele aasta jooksul 260 000 SMS-teavitust ja tänavu oleme esimese nelja kuuga saatnud juba ligi 180 000. Sisemaiste saadetiste puhul kasutame seda võimalust veelgi rohkem.
Rahvusvahelise maksikirja küsimus
38 maailma postiettevõtet on pannud seljad kokku, et töötada välja ühised tingimused, kuidas saaksime e-kaubanduse arengule kaasa aidata. Me kõik näeme vaeva ja pingutame selle nimel, et näiteks Hiinast tulevate pakkide andmed jõuaksid meieni elektrooniliselt. See vähendaks oluliselt kaupade tarneaega, sest ära jääks käsitsi andmete sisestamine.
Ka praegu on võimalik Eesti Posti kodulehel saadetiste teekonda vöötkoodi alusel jälgida, kuid näiteks Hiinast saadetud pakkidel rahvusvaheliselt loetavat vöötkoodi ei ole. Postiettevõtete ühise pingutuse tulemusena see olukord loodetavasti peatselt muutub.
Võib-olla on põhjust üle vaadata ka seadused, mis täna kohustavad kirjakandjat rahvusvahelisi maksikirju saajale postkasti viima ja anda inimestele võimalus tellida need kas pakiautomaati või postkontorisse.
See kõik on Eesti Posti töö köögipool, mis tavaliselt meedia uudiskünnist ei ületa. Nagu ei ületa ka need miljonid korrad, mil saadetis maailma kaugeist paigust eksimatult ja rikkumatult Eestis ootava inimeseni jõuab. Ja see ei peagi uudiskünnist ületama, sest see on sama tavaline nagu hommikune hammastepesu.
Kui meil vahel ei õnnestu mõnd saadetist sel vaiksel ja märkamatul moel õigele adressaadile toimetada, siis pole see sellepärast, et me ei püüa või ei hooli. Uskuge, me püüame ja hoolime ja me oleme juba täna paremad kui olime eile. Ja kindlasti oleme homme paremad kui oleme täna.
