Kadrian Jaagund: Võlgnike nõustamistelefoni sulgemine jätab inimesed hätta
Meie kogemuste põhjal tahavad inimesed oma võlad võimalikult kiiresti tagasi maksta. Võlgnike eesmärk pole ju kellelgi naha üle kõrvade tõmbamine või teiste arvel elamine. Tihtilugu tekitab probleeme hoopis rahanduslik kirjaoskus.
Oma isikliku eelarve majandamiseks on vaja erialaseid teadmisi, ent neid ei saa koolipingist ja ega päevauudisedki rahaga ringikäimist õpeta. Selle taustal on väga kahju, et suletakse nii vajalik võlanõustamise kanal rahapuuduse tõttu.
Ent vaadakem lähemalt, millised on peamised probleemid, millega maadeldakse. Esimene mure on seotud euroga. Nimelt ei tajuta euro „kaalu“, ei tunnetata asjade hindu ja kõike võrreldakse veel vanade kroonihindadega.
Mis see vanas rahas oleks olnud?
Siin annaksin nõu lõpetada hindade arvutamine kroonides – võrrelda tuleb väljaminekuid ikkagi oma praeguste sissetulekutega. On ju väga lihtne teha arvutus, kui suur osa sissetulekutest tuleb ära anda eluaseme eest, kui palju toidu eest ja kui palju jääb muude vajalike väljaminekute tarvis.
Lõppeks ei aita krooniaegne võrdlus majandada euroajas muud moodi, kui et annab teadmise, "mis see vanas rahas oleks olnud". Väljaminekud saame teha ikka vaid sissetulekutest ja need on ikkagi eurodes.
Teine oluline probleem, mida inimesed ei mõista, on seotud laenuraha kasutamisega. Jätkem siis meelde, et kui kulutame ühe euro, mis on saadud laenuks, ei piisa tulevikus tagasi maksmisest vaid sellest samast ühest eurost.
Lisaks on murekohaks see, et laenurahaga kiputakse tasuma tekkinud võlgnevusi. Laenu peale tasub mõtlema hakata vaid siis, kui igakuised sissetulekud ületavad jooksvaid kulutusi. Võlgnevuse tasumiseks võetud (SMS või muu) laen teeb võlgnevuse veelgi kallimaks.
Kus jama kõige suurem, seal abi kõige lähem
Kuna võlanõustamise abitelefon on tänaseks suletud ja spetsialistide tööaeg on limiteeritud ning inimlikku heategevust piiravad rahalised võimalused siis tulime välja alternatiiviga: www.arvemaksmata.ee.
Internetinõustaja on kasutajaile 24 tundi ööpäevas tasuta, info otsimine on privaatne ja nõu saab küsida just selle kohta, kus parasjagu oma rahamuredega ollakse. Kindlasti ei korva internetiabimees vestlust elusa inimesega – võib juhtuda, et inimene ei oska õiget küsimust esitada või leida vastust teda huvitavale küsimusele.
Teisisõnu on võlgnike infotelefonil kindlasti eeliseid, ent kuna seda varianti enam pole, soovitaksin probleemide korral pöörduda kohe inkassofirma poole. Ka inkassofirma annab tasuta nõu, sest üheskoos nõustajaga vaadatakse üle mitte ainult inkassosse jõudnud võlg, vaid ka teised võlgnevused. Spetsialist oskab soovitada, millist võlgnevust eelisjärjekorras tasuda ja millist võlgnevust tuleks näiteks tulumaksutagastusest esimesena teenindada.
Kõige olulisem on aga see, et hättasattunu lubaks end ise aidata. Ka täna kehtib Eesti vanasõna, et küsija suu peale ei lööda.
(Autor on krediidihaldusekspert Lindorff Eesti tegevjuht.)
