Jutt Reformi üliedust on goebbelslik propagandatrikk
Kuigi rahvusringhääling langetas otsuse, et valimisreklaami ei edastata, on see nüüd toimunud.
Ratsionaalsete arvude tasandile jäädes ei ole Reformierakonnal reaalselt võimalik saada 39-40 protsenti valimistel osalejate häältest, nagu eile Faktum-Ariko, rahvusringhääling ja politoloog Toomla teatasid. Alles avalikustati täpsed valijate arvud: „Riigikogu valimistel saab hääletada üle 963 000 Eesti kodaniku“ (umbes 750-760 000 eestlast ja 200-210 000 mitte-eestlast). Oletades, et valimisaktiivsus on 75 protsenti, on meil umbes 570 000 eestlasest valijat ja 150 000 mitte-eestlasest valijat. Ainult neid hääli saab jaotada ja ei midagi muud.
Üldteada fakt on, et mitte-eestlaste häältest kuni 90 protsenti saab Keskerakond. Need hääled üksi tagavad Keskerakonnale kuni 20-protsendilise toetuse valijate koguhulga poolt. Isegi oletades, et Reformierakond saab mitte-eestlaste häältest ülejäänu, kümme protsenti, tuleks sellel 40-protsendilise kogutoetuse saamiseks saada eestlaste häältest 48-50 protsenti. See ei ole mingilgi määral reaalne. Aga täiesti reaalne on, et Keskerakond saab näiteks 30 protsenti koguhäältest - lisaks 90 protsendile mitte-eestlaste häältest tuleb saada veel vaid 14-15 protsenti eestlaste häältest. See on täiesti võimalik.
Teeme ühe konkreetse arvutamiskatse. Kui Reformierakonda toetab 35 protsenti eestlastest, mis on ilmselt maksimum ja kümme protsenti venelastest, saab see valimistel kokku 30 protsenti häältest: 215 000 häält 75-protsendilise valimisaktiivuse juures. Kui Keskerakonda toetab 90 protsenti venelastest ja 12 protsenti eestlastest, siis saab ta valimistel 28 protsenti häältest, 200 000 häält 75-protsendilise valimisaktiivuse juures. Ja vahe nende vahel ongi ainult kaks protsenti.
Seega on praegu üles puhutud kired pigem kellegi goebbelslik propagandatrikk, et valijaid segadusse ajada ja millekski mõjutada. Ilmselt siis Reformierakonda mitte valima. Arvestades, et me kõik oleme näinud, et Keskerakond on kõigi valimiste eel uue manipulatsiooninipi turule paisanud (K-kohuke, No pasaran jm), siis tundub, et ka seekord ei ole teisiti.
Meenutan siinkohal kõigile, et 2009. aasta sügiseste valimiste eelõhtul avaldas Postimees artikli "Eestlased ei usu, et valitsus neid kriisist välja toob". Sotsioloog Andrus Saar teatas uuringutest, mille kohaselt usaldab vaid viis protsenti Eesti inimestest koalitsioonivalitsust. Kuidas saab normaalse sotsioloogilise loogika ja elementaarse matemaatikatundmise juures esitada samaaegselt kardinaalselt erinevaid väiteid: Eesti valijad toetavad Reformierakonda ja IRL-i koos viis protsenti ja toetavad Reformierakonda üksi 39 protsenti?
Ajaline vahe ei mängi siin erilist rolli, ratsionaalselt toimetanud valitsuserakondade toetus ei ole tegelike sotsiaaluuringute kohaselt ka pooleteise aastase perioodi jooksul kuigi palju muutunud (TNS Emor näiteks). Mis on ka vastavuses sellega, et individuaalselt, ratsionaalselt ja riiklikes huvides mõtlevate eesti inimeste mõtlemine ei ole muutunud. Ei saagi muutuda.
Kas oleme ikka eht eestlaslikult kaine mõistuse juures või on uus K-kohuke tekitanud hüsteeria - Reformierakond võtab 51 kohta Riigikogus – ja keegi ei hooli enam mõistusest, loogikast ega teaduslikkusest uuringute tegemisel?
