Jutt palgalõhest on puhas demagoogia
Õnneks on olemas ka teisi poliitilisi vaateid nagu liberalism ja konservatism. Kahjuks ei leidnud need vaated kajastust kolmapäevases võrdõiguslikkusele pühendatud Foorumi saates, kus poliitikud Rait Maruste ja Margus Tsahkna ei kaitsnud oma erakondade ideoloogiaid või tegid seda äärmise ebapädevusega.
Reformierakond nimetab ennast liberaalseks erakonnaks, kuid Rait Maruste näitas ennast kõige muuna kui liberaalina. Liberaalid usuvad, et iga inimene on parim otsustaja omaenese huvide üle ja seepärast tuleb talle otsuste tegemiseks tagada maksimaalne ühiskondlikult vastuvõetav vabadus.
IRL on konservatiivsete vaadetega või vähemalt peaks olema. Konservatiivne mõtteviis tugineb eelkõige traditsioonilistele väärtustele. Alalhoidliku riigijuhtimise mõtteviisina püütakse vältida kergekäelisi ning vägivaldseid ühiskonnaelu muutusi.
Asudes tagasi teema juurde. Naiste palgad on tõesti meeste omast kolmandiku võrra väiksemad ja see tekitab ebavõrdsust sotsiaaltoetustes, kindlustusmaksetes, pensionites. Selleks on kaks põhjust. Üks neist on lapsed — emad jäävad lastega koju, samal ajal kui mehed teevad nii-öelda karjääri.
Teine põhjus on hoopis palju tähtsam ja selleks on ressursside jaotumine tööjõuturul. Nõudlus määrab pakkumise. Eestis on tungiv vajadus raske füüsilise töö tegijate järgi. Olgu nendeks siis ehitaja, autolukksepp või torumees. Ettevõtted otsivad tikutulega kvaliteetset oskustöölist ning samal ajal on kõrgharidusega inimesel raske leida hästi tasustavat tööd, sest tema oskuste järele ei ole nõudlust.
Selle põhjus on kehv riiklik koolitustellimus, mis doteerib kõrgharidust. Koolitustellimus peaks olema kaks korda väiksem, kui see on praegu. Arvestage seejuures, et pooled üliõpilased tasuvad oma õpingute eest ise. See tähendab, et riik pole oma prognoosides neile ette näinud hästi tasustatud kõrgharidust eeldavat töökohta. Me peame lähtuma ikkagi vajadusest oskuste järele, mitte sellest, kui palu keegi koolis vaeva nägi.
Kahjuks on see nii, et oma raha eest minnakse õppima pehmeid sotsiaalteaduste alasid, millel pole tulevikuperspektiivi. Vajadus inseneride järele võib hoobilt suureneda majanduse elavnedes ja seda pole riik oma tellimuses ette näinud.
Küsimusele, miks mehi kipub olema rohkem nimekatel ametikohtadel, kui naisi, sellele on jällegi kaks vastust. Üks on pisiperet puudutav ja teine psühholoogiat. Eestis on ülikooli lõpetajatest 70% naised ja ainult 30% mehed. Intelligentsuskõveras peale 130 IQ punkti hakkab massiliselt meeste osatähtsus suurenema, sama lugu teise otsaga kõverast. Geeniuseid ja nõdrameelseid on meeste seas rohkem. Need 30%, kes ülikooli lõpetavad, on keskmiselt vaimselt võimekamad kui teine 70%.
Näiteks Oxfordi ülikooli neurofüsioloogia professor Susan Greenfield väidab, et 145 IQ punkti tasemel on mehi 8 korda rohkem. See on statistika, mitte seksism. Siinkohal on koolihinded halb vastuargument, sest need mõõdavad enamasti õpilase lühimälu. Naistel on faktide peale parem mälu, kui seda on meestel. Tänapäeval pole vajadust kõike peast teada, meil on raamatud ja internet.
Vabaturg on parim otsustaja, kes on sobilik inimene mingile ametikohale. Kas investorid (ettevõtjad) diskrimineerivad, kui hindavad oma kriteeriumite järgi, kes on parim inimene nende materiaalsete varade eest vastutama ja neid suurendama? Kas on eetiline võtta investoritelt sookvootidega õigus omada vaba valikut? Investorid riskivad ettevõtluses siiski oma enda rahaga. Kui riik sekkub eraettevõtlusse, kas siis riik ka vastutab, kui ettevõttel kehvasti läheb? Vabaturul saavad kokku ka pakkumine ja nõudlus ning seeläbi kujuneb vastav töötasu. Võiks öelda, et õiglane töötasu. Kui üks pool pakub tööd teatud raha eest ja teine pool on nõus selle eest tööd tegema, siis ehk ongi enam vähem õiglane töötasu leitud.
Mis õigusega sekkub riik kahe poole omavahelistesse kokkulepetesse? Mis õigusega võtab riik inimestelt (nii investoritelt kui ka töölistelt) vabaduse valida, omada oma arvamust, teha kokkuleppeid? Kui aga demagoogiasse laskuda, siis on iga töö hindamatu väärtusega. Benjamin Franklin on öelnud, et iga ühiskond, kes on nõus andma natuke vabadusest, et saada natuke kasu ja turvalisust, ei vääri kumbagi ja kaotab lõpuks mõlemad.
Sookvootide rakendamine hakkab hoopis diskrimineerima mehi! Neid mehi, kes käisid magistrantuuri lõpuni ja kelle pädevus ei lõpe ülikooliga. Paljud erialad eelavad tippu jõudmiseks fanatismi ja seda viimast kipub meestel rohkem olema. Bioloogiline eripära on see, et mehi sünnib rohkem ning evolutsioon püüdleb pigem naissoo alalhoiu poole. Norras on kohustuslikud sookvoodid ning IT- ja metallitööstussektor näeb kurja vaeva pädevate naiste leidmisega juhtkonda (jäävad leidmata), sest need tegevusvaldkonnad ei ole naistele atraktiivsed. Need ettevõtted raiskavad ressursse radikaalse riikliku sekkumise tõttu.
Soolise võrdõiguslikkuse volinik valgustas saates ka lõpuks soolise palgalõhe uuringus kasutatavat metoodikat. Võrreldakse sama ametinimetusega töötajaid ja arvestatakse riikliku standardse pikkusega tööajaga. See aga on liiga pealiskaudne hindamaks palgalõhet. Professor James T Bennett on koostanud 20-punktilise nimekirja, kus tuuakse välja külgi, mida millegipärast palgalõhest rääkijad tavaliselt ei arvesta.
Toon mõned neist välja: mehed teevad rohkem töötunde ja palgalõhe suureneb iga tunniga, mis ületab 40-tunnist töönädalat. Naised puuduvad töölt perekondlikel põhjustel 9 korda rohkem kui mehed. Vähem tööstaaži viib väiksema palgani. Mehed töötavad aastas rohkem nädalaid, kui naised.
Kas 15. aprillil „tilliga või tillita” aktsioonide korraldajad ka neid punkte arvestavad või võetakse sama ametinimetus, standardne 40-tunnine töönädal ja ongi suur diskrimineerimine avastatud? Diskrimineerimist põhjustavad loomulikult pahad tilliga mehed, kes on patriarhaalse ja seksistliku mõtlemisega ning elavad kiviajas. Eks näis, kas ka tuleval kevadel saame osta kallist tilliga lõhesaia. Tõenäoliselt on meeste kirumine aga magus suutäis. Magusam, kui tilliga lõhesai.
Igatahes viimane Foorumi saade minu vererõhule hästi küll ei mõjunud. Nii näitas vähemalt selle mõõtmiseks kasutatav aparaat. Ning poliitikud, palun, kui te kuulute liberaalsesse erakonda, siis esindage ka liberaalset mõttemaailma!
