JUHTKIRI: Väsinud mehed Afganistanist koju
Kõige üllatavam ja võimsam märk pika Afganistani missiooni kulutavast mõjust oli Scoutspataljoni ülema, kolonelleitnant Vahur Karuse tavatult ja üllatavalt avameelne ülestunnistus ajalehe Postimees usutluses: „Mul oleks hea meel, kui paneksime hommepäev selle poe seal kokku. Aga kuni meil on ainult üks pataljon, kes missiooni kannab, on reaalsus see, et vanad on väsinud ja noored veel ei oska.“
Reaalsus lõpeb sellega, et Eesti on ohverdanud Iraagis ja Afganistanis kaugelt enam parimaid sõjaväelasi kui see meie rahvaarvu arvestades talutav oleks. Lisaks langenud 11 võitlejale on meil kordades suurem arv haavata saanuid, osa neist on jäänud püsivalt sandiks.
Tavatult otsekohene oli oma sõnades ka peatselt kaitseväe juhataja kohalt lahkuv Ants Laaneots. “Sõda on sõda ja ei ole ühtegi sellist sõda, kus ei ole inimesed surma saanud,” lausus Tanki-Ants eilsel pressikonverentsil, tuues ametlikku keelekasutusse esimest korda nii sirgjoonelisi ja tõsiseid noote. Ilmselt oli seda vaja vastureaktsiooniks “oma meeste” üha kasvavale ja avalikumaks muutuvale nurinale Afganistanis sõdimise pärast.
Laaneots kordas eile üle ka ametliku retoorika a la “kui me tahame olla julgeoleku tarbijad, peame seda ka tootma” ning kinnitas, et Eesti enne teisi liitlasi Afganistanist ei lahku. Vahur Karuse avalikest ning mitme ohvitseri mitteavalikest seisukohtadest kumab siiski kaugele, et poliitilistel põhjustel pikaks venitatud missioonid on kaitseväe jõuvarud juba üsna õhukeseks kulutanud.
Meie riik ei saa lubada enesele inimeste, eriti professionaalsete sõjaväelaste raiskamist. Kõik kogemused, mida Afganistani missioon meile anda võib, oleme me sõjalises mõttes juba kätte saanud. Delfi arvates on nüüd aeg juba otsustada Afganistanist enne 2014. aastat ära tulla.
Rahvusvahelise maine kasvatamine sõdurite elu hinnaga ei tasu ennast enam ära. Riigikogu ja valitsus, uskuge, et kõik tunnustus Afganistani eest on juba saadud. Nüüd on aeg väsinud mehed koju tuua.
