Masu ajal kinni keeratud laenukraanid on siis valmis uuesti avanema ning senisest soodsam laenuraha valmis tarbijateni voolama. Vaevu hiigelkahjumitest toibunud pangad tajuvad suurepäraselt, et nende võimalused raha teenida on siiski eluliselt seotud raha laenamisega. St et lõpmatuseni laenamatus kesta ei saa.

Erinevalt buumist on seekord aga hoopis teisiti meelestatud potentsiaalne laenaja, kelleks eluasemelaenude puhul on eraisikud. Suurtöötus ei ole Eestist veel sugugi kadunud, mis siis, et läinud nädal tõi esimese hea uudise - esimest korda pärast masu algust ei kasvanud registreeritud töötute hulk.

Delfi on veendunud, et eestlased on siiski masust üsna ära hirmutatud ning seega veel tükk aega igasuguse laenamise suhtes skeptiliselt meelestatud. Pangad peavad laenajate leidmiseks seega korralikult vaeva nägema.

Laenukampaania initsiaator Nordea on mõistnud, mis inimeste meeli rahustab ning nad ehk üldse laenuotsust kaaluma paneb - kindlus. Klientide ebakindluse vähendamine uute kindlustustoodetega kostab õige lähenemisena.

Samal ajal, kui tegeletakse uute klientide meelitamisega, ei tohiks Delfi hinnangul aga ära unustada olemasolevaid kliente, eriti neid, kes hädas laenude tagasimaksmisega. Uue tõusu lävepakul ei tohi hüljata inimesi, kel on tõsine soov oma laenuga ausalt ühele poole saada, kuid kes vajaksid selleks pangapoolset tingimuste ümbervaatamist.