JUHTKIRI: USA kokkuhoiupoliitika teeb NATO mõõgast pistoda
Lisaks 500 miljardi dollari suurusele kärpele, loobub USA võimest pidada korraga kahte suurt sõda. Kõik see on märk sellest, et Eesti peab jätkama iseseisva kaitsevõime arendamist ja head koostööd liitlastega.
Mida tähendab see, et USA tõmbab Euroopast "väed välja"? Järgi jääb julgeolekuvaakum, mida peavad täitma Saksamaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia, ka Soome ja Rootsi on üsna võimekad. Kahjuks on neil riikidel üks ühine joon – nad kõik vähendavad kaitsekulutusi.
Erinevalt Lääne-Euroopast on aga Venemaal alati investeeritud kosmosetehnikasse, sõjandusse ja… jäähokisse. Nali naljaks, aga ei maksa unustada, et Venemaa on ka varem sisepoliitilisi kriise summutanud neid välisvaenlase kraesse väänates ja „väike võidukas sõda“ on olnud mitme riigijuhi jaoks suurepäraseks vahendiks kõikuma löönud populaarsuse taastamiseks.
Milles seisneb Ameerika Ühendriikide sõjaline võimsus? Pärast kaksiktornide ründamist suutsid nad hakata sõda pidama üksi – sõdurid pakkisid seljakotid ja lennukikandjad võtsid suuna Husseini poole. Kui mõni Euroopa riik oleks sattunud sarnase rünnaku alla, oleks esmalt tulnud ära kuulata pehmeid väärtusi esindavad organisatsioonid, teha hulk kokkuleppeid, natuke mökutada ja veenda siis teisi riike agressiooni vajalikkuses. Pealegi toimuks see kõik olukorras, kus aeg on kriitilise tähtsusega.
Kuigi on ebatõenäoline, et Venemaa otsustab Eestiga pidada traditsioonilist kaevikusõda, on üpris ebatõenäoline ka see, et USA vormi kandev sõdur sõdib Eesti pinnal Vene vormis sõduriga. Teisest küljest ei ole kahtlustki, et USA ja teised liitlased aitaksid meid varustuse või väiksemate (eri)üksustega.
On raske ennustada, mil viisil idanaaber meid rünnata võib. Fakt on aga see, et vormis ja Kalašnikoviga üle Narva jõe tulles on tagajärjeks tüütult palju diplomaatilisi ebameeldivusi ja selleks peaks tõega väga hea põhjus olema. Mugav alternatiiv tavalisele (kaeviku)sõjale, on aga erariides diversantide kasutamine. Teisisõnu tähendab see forsseerituna 2007. aasta märuli kordamist, kõvasti agitatsiooni ja taristu rikkumist (näiteks Ülemiste järve saastamine biorelvaga), rääkimata gaasi kinni keeramisest, millega meie katlamaju köetakse… Et diversandid vormi ei kanna, on hiljem väga raske tõestada, et tegemist oli just vastasega.
Mida peaks Eesti tegema? Erinevalt Afganistanis teenivatest meestest, pole tavalisel ajateenijal kuulivesti. Kiivrist on kasu küll varjudes, aga keha on ju kaitseta ja lõpmatuseni kaevikus ka ei passi. Teiseks – meedias on juttu olnud Leopard 2 tankide ostmisest. Raske ja kalli tehnika asemel oleks abi ka mobiilsetest kergsoomukitest. Kahtlemata oleks see edasiminek, sest mõelge ise, kui hästi kaitseb vastase tule eest presentkattega veoauto, millega praegu ajateenijaid ja kaitseliitlasi harjutatakse.
Mis aga sõjapidamise põhimõtteid puudutab, siis nagu Afganistanist näha, on sissivõitlus kõige efektiivsem vahend suure armeega võitlemisel. Ärgem unustagem, et soomukeid afgaanidel pole – vaid tsiviilriided, käsirelvad ja lõhkeaine.
Lõpetuseks – jälle on juures üks põhjus, miks astuda Kaitseliitu, sest kes see muu meid ikka kaitseb, kui mitte meie ise. Ja hea sõnaga tuleb meeles pidada ka ameeriklasi, tänu kellele jõudis eelmisel aastal Eestisse sadakond miinipildujat ning meie võõrsil võitlevad väed said miini- ja varitsuskindlaid soomukeid ja mehitamata luurelennukeid.
