JUHTKIRI: Soome on üha enam teist nägu

Soome on viimase aasta jooksul muutunud rohkem kui eelnenud 15 jooksul kokku. Koos kohe vahetuva peaministriga on uuenemas ka sealne Keskerakond.

Soome poliitikat ning ühiskondlikku debatti on pikka aega iseloomustanud suure laeva sündroom. Pärast 1990. aastate alguse majanduskriisi on Soome ajanud asju sealsele traditsioonile omaselt: rahulikult ja konsensuslikult, aga kohati kohmakalt ja aeglaselt.

Viimane aasta on toonud Soome uue hingamise. Paljudel teemadel, mida varem käsitleti vaid jäiga poliitkorrektsusega, käib sealses ühiskonnas hetkel avameelne, käre ja kohati ka populistlik arutelu. Kas Soome on rassistlik või hoopis realistlik; kas välismaalaste lõimumine on õnnestunud; kas ja kuidas säilitada heaoluühiskond; kas vene kogukonna suurenemine Soomes lisab ka Venemaa survet Soomele "kaasmaalaste kaitseks"?

Oluline osa diskussiooni avanemises on konservatiivse põlissoomlaste erakonna populaarsuse kasvul. Selle karismaatiline, avalikult populistlik liider Timo Soini on sundinud teisi erakondi pea põõsast välja võtma ning oma hoogsatele avangutele vastama.

Keset muutuvaid aegu ja poliitilisi hoovusi on hetkel Soome valitsust juhtiv Keskusta olnud suhteliselt pikaldase olemisega. Kuigi erakonnale kuuluvad Soome ajaloo noorima peaministri (Esko Aho, 36-aastane aastal 1991) ning esimese naispeaministri (Anneli Jäätteenmäki, 2003) tiitlid, on Keskusta olemuses andnud siiski tooni selle ajalooline taust. Erinevalt Eesti samanimelisest erakonnast on tegemist maaparteiga, mille juured on tänini olnud sügaval Põhja-Soome suurtalude mullas. Tsentristlikud ja liberaalsed sugemed on Keskusta 104-aastases ajaloos suhteliselt uued nähtused: nimi vahetus Keskerakonnaks 45 aastat tagasi ja liberaalide riismed neelas Keskusta alla 28 aasta eest. Eluline osa erakonna toetusest tuleb aga endiselt väljastpoolt linnu ning Lõuna-Soomet.

41-aastane Mari Kiviniemi, kes valiti nädalavahetusel Keskusta uueks esimeheks ning kes saab jaanipäeva eel ka Soome peaministriks, on mitut moodi kõike seda, mida sealse Keskerakonna liidrid ei ole seni olnud: urbaanne liberaal, kes räägib vabalt mitut keelt ning suudab nii jahti pidada kui ka flööti ja klaverit mängida.

Kiviniemi viib Keskusta ja koos sellega kogu Soome veel ühe sammu võrra eemale agraarsest taustast. Põhjanaabrite Keskerakond on üha enam muutumas liberaalseks üldparteiks - ideoloogiliselt üha lähemale oma Eesti sugulasele.