Kui lugeda kapo avaldust nii, nagu see on see on lugemiseks mõeldud - ridade vahelt -, torkab silma kaks olulist sõnumit.

Esiteks kinnitab kapo, et Postimehes avaldatu vastab sisult tõele. Ehk siis, et kapo usub, Edgar Savisaar on tõesti oht Eesti julgeolekule, kuna on käinud Venemaal raha küsimas, et oma poliitilist mõjuvõimu Eestis suurendada.

Teiseks ütleb kapo, et on valmis täiendavaid tõendeid või vähemalt lisainformatsiooni avaldama, kui saab selleks valitsuse julgeolekukomisjoni loa.

Julgeolekukomisjon mh koordineerib julgeolekuasutuste tegevust, hindab riigi julgeoleku olukorda ja määratleb julgeolekualase teabe vajadused. Sellesse kuuluvad peaminister, kaitseminister, siseminister, välisminister, justiitsminister ja rahandusminister.

Komisjon võib mh pooldada riigisaladuseks kuulutatud dokumentide ennetähtaegset avalikuks muutmist. Peaminister Andrus Ansip, komisjoni esimees, andis täna selgelt mõista, et pooldab rohkemate materjalide avalikustamist. Lähiajal on seega põhjust oodata Edgar Savisaare rahaküsimise teemal rohkem kaitsepolitsei teavet ja vähem spekulatsioone.

Põhimõtteliselt on "vähem kära, rohkem infot" alati hea. Küll aga tekitab Ansipi poolt pakutud salastatuse statuudi muutmine ka ühe põhimõttelise probleemi.

Põhiseaduslikku korda austavas Eestis ei saa salastatuse astet muuta valikuliselt, vastavalt sellele, millal peaministri meelest "rahval on õigus teada". Üldist salastamispraktikat kas leevendatakse tervikuna või ei tehta erandit ka antud juhul.

Edgar Savisaare rahaküsimine Venemaalt on tõeks osutudes äärmiselt tõsine asi. Kuid sama tõsine on salastatusega mängimine peaministri poliitilisi vastaseid puudutavate materjalide puhul. Eriti, kui on tegemist "eriteenistuse kõhklustega, mida ei suudeta kohtukindlalt tõendada", nagu peaminister ootamatult ütleb tänases intervjuus.