Nurjatud “heategijad”, kes pool- või täissegastele vanuritele maad ja ilmad kokku lubavad ning esimesel võimalusel nende varanduse endale kandivad, on üks asi. Vanurite üksildus ning võõrandumine perest või sugulastest, mis teeb neist õnneotsijatele kerge saagi, on teine asi.

Ükski selline “seaduslik vargus” ei leiaks aga aset, kui see ei läbiks vältimatut seaduslikku protsessi: notariaalset tehingut.

Eesti Ekspressi kirjeldatud juhtumid pole sugugi esimesed. Ka varem on notarid tehingute aktsepteerimise läbi sisuliselt tunnistanud tervemõistuslikeks ning teovõimelisteks inimesi, kelle meedikud on varem diagnoosinud dementseks või psüühhiliselt haigeks. Rääkimata kõigist ettevõtetesse nn tankistide paigutamise juhtumitest, mille käigus on notarite kabinettidest läbi käinud hulk ehedaid asotsiaale.

Millegipärast ei teki aga osadel notaritest iial kahtlusi, kui nende juurde saabub kahtlase olemisega vana- või muiduinimene, kelle saatjatel ei paista saadetavaga olevat ei sugulus- ega muid sidemeid. Raha siia ja käsi alla. Jokk.

Siit Delfi toimetusest on võimatu öelda, kas sellised notarid tegutsevad lihtsalt heast meelest või meeleheast. Küll aga peaks olema meie kõigi huvides, et inimeste labane hanekstõmbamine seiskuks kui mitte varem, siis vähemalt notari juures.

Esimesena peaks siinkohal ärkama Notarite Koda, kellele logisevatel alustel tegutsevate notarite eksistents otsest kahju teeb. Kui kõikvõimalikud notariaalselt kinnitatud petuskeemid veel kaua jätkuvad, peab aga ühiskond üle vaatama notaritele antud volituste piirid.