Hädad, mida president pärast erakondade esimeestega kohtumist välja tõi, olid järgmised: „kuritarvitatakse avalikke ressursse, hangitakse ebaseaduslikke toetusi, parteistatakse riigi ja omavalitsuse aparaati, sõidetakse teistmoodi arvajatest tankiga üle, mõnitatakse, marginaliseeritakse„.

Mõistagi pole need probleemid tekkinud üleöö ja president ning avalikkus on pikka aega oodanud, et erakonnad tegutseksid poliitilise süsteemi avatumaks ja ausamaks muutmise nimel. Kuna avatust ja ausust pole üha langeva usaldusega erakonnad üles leidnud, tuleb olukord muul viisil lahendada.

Riigikogu põhiseaduskomisjon on selleks tarbeks algatanud seadusemuudatuse, mis reguleerib erakondadele tehtud annetuste aruandlust, vastutust ja kontrollimist. Kui plaanitavad muudatused oleks kehtinud aasta tagasi, mil Reformierakonna eelmise skandaali kangelane Silver Meikar oma „Erakondade rahastmisest. Ausalt“ looga välja tuli, poleks riigiprokuratuur Meikari väiteid kontrollima hakanudki. Selle põhjus on aga selles, et alla 32 000 eurose keelatud annetuse puhul oleks tegu väärteoga, mis vaid kahe aastaga aegub.

Reformierakondlasest riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste hinnangul tuleb skandaalidest hoolimata erakondi usaldada: „Demokraatlikku ühiskonda juhitakse üldiselt eneseregulatiivsete meetmetega ja haldussunniga, mitte kriminaalõiguslike meetmete ja sanktsioonidega. See oli nii totalitaarses ühiskonnas, meie demokraatliku ühiskonnana liigume sellest eemale.”

Inimene, kes praeguse e-hääletamise skandaali puhul käsku täitis, on noor. Ta polnud kasvanud totalitaarses ühiskonnas, aga oli säärase alluv. See paneb muret tundma tuleviku pärast, sest kui praegused mutrikesed teevad partei sees karjääri, jõuavad taas juhtivatele kohtadele kaheldavate eetiliste tõekspidamistega inimesed. Sellises valguses ei ole mõistlik pehmendada erakondadele kehtivaid piiranguid ja sanktsioone.