JUHTKIRI: Mis on elu hind?

Mis juhtub, kui haiglas läheb operatsioon nihu ja patsient saab püsiva tervisekahjustuse? Praegu ei juhtu midagi, sest haigla ei pea tekkinud probleemist teada andma ning patsient peab rahalise hüvitise saamiseks läbima pika kohtutee. Kuna asi on keeruliseks aetud, minnakse kohtusse väga harva.

Nagu kirjutab Eesti Päevaleht, on Euroopa Liit teist meelt – oktoobri lõpus jõustub direktiiv, mille kohaselt peab iga haigla end kindlustama. Kui patsiendi ravimisel midagi valesti läheb, ei pea ohver või tema lähedased haiglat kohtusse kaebama, vaid hüvitis makstakse välja sõltumatute spetsialistide otsuse alusel. Sellest, et põhimõtteline muutus on oluline, näitab kasvõi seegi, et eelmisel aastal oli Eestis patsiente 227 633 ehk peaaegu iga viies inimene.

Soomes on sarnane süsteem juba kasutusel ning üle lahe saab tüsistuse või ravivea tõttu tekkinud mööduva tervisekahjustuse eest vahemikus 200 kuni 20 000 eurot, püsiva tervisekahjustuse eest 1650-99 000 eurot. Hüvitist on võimalik saada ka moraalse kahju ja välimuse kahjustamise eest. Eesti hinnakiri selgub sel sügisel algavate konsultatsioonide käigus.

Kuigi ravivigade ja tüsistuste eest hüvitise saamine on oluline, ei tasu unustada, et süsteemi ellurakendumise järel ei tule tervishoidu raha juurde. Haiglad peavad maksma kindlustusfirmadele ning see raha peab tulema millegi arvelt.

Tegelikkuses on meie arstid endiselt ülekoormatud ning sellest tulenevaid ravivigu tehakse ka siis, kui kindlustusfirma patsiendile vigade eest hüvitist maksab. Seega – tagajärgedega tegelemise kõrval tuleb tegeleda ka põhjuste ehk ravivigade ennetamisega.