JUHTKIRI: Laine Jänese äkkrünnak

Ühes pole kahtlust — laulu- ja tantsupidu õnnestus. Apsakatele vaatamata. Aga kui tegutsevad sajad tuhanded inimesed, siis on pisisekeldused, möödarääkimised ja logistikaprobleemid möödapääsmatud. Tõsi, omaette küsimus on see, et paljud neist olid neist juba ette kardetud.

Delfi on uhke eestlaste üle, kes tulid raskuste kiuste Tallinna, lauluväljakule, Kalevi staadionile või lihtsalt rongkäiku vaatama. Pidu oli suurejooneline ja ülev, eestlaste elujõudu kinnitati üle maailma. Igaüks, kes oli pidudega seotud, sai pikaks ajaks positiivse emotsiooni.

Piisavalt on juba arutatud rongkäigu hilinemise, laulupeo avapäeva repertuaari ja muude probleemide üle. Alati saab paremini, kuid hinge jäi kriipima üks teine detail. Arusaamatul kombel tõusis laulupeo teisel päeval dirigendipulti kultuuriminister Laine Jänes.

Kuigi ta on paberitega koorijuht ning tantsu- ja laulupeo peakorraldaja, ei anna see talle õigust iga hinna eest dirigeerida. Pealetükkiva daami surve oli nii suur, et ta murdis end vastuseisule vaatamata dirigendipulti – kuigi seda lauluprogrammis polnud, rääkimata Jänese dirigeerimisest.

Kas te kujutate ette, mis oleks saanud, kui Tallinna linnapea oleks mõnel avalikul üritusel end niimoodi esinejate sekka murdnud? Sellele oleks järgnenud avalik hukkamine, vähemalt ülekantud tähenduses.

Delfi peab Jänese küünilist pealetungi inetuks episoodiks, mis kahjustas laulupeo mainet. On kohatu, et poliitik tahab ja saab nii kerge vaevaga end "eetrisse" kaubelda. Vähemalt osa lauljatest ja publikust pidas vajalikuks teda kerge vilega tervitada. Ja see polnud poolehoiumärk...

Aga Jänesele polnud see esimene kord, kui ta arukate inimeste soovitustele vaatamata meediasse trügib. Poliitik võiks kasvõi mõnikord lähtuda põhimõttest, et ka tagasihoidlikkus võib olla kasulik.