JUHTKIRI: Kuuldused paberlehtede surmast on tugevasti liialdatud
Paar aastat tagasi leidis Priit Hõbemägi saates „Kolmeraudne“, et kuigi klassikalise trükimeedia hääbumisest on palju räägitud, on kuuldused paberajakirjanduse surmast tublisti liialdatud. Hõbemägi lisas: „Paberajakirjandus on praegu ikkagi veel parem kui heli või ekraan. Ma arvan, et pigem toimub selle moondumine erinevatesse vormidesse, ta on televiisoris, mobiilis, kus iganes, kus vaja.“
Täna võib öelda, et Hõbemäe mõtteavaldus peab paika. Nagu näitasid eile õhtul New Yorgis üle antud USA kirjutava ajakirjanduse kõrgeimad auhinnad ehk Pulitzeri preemiad, on uurival ajakirjandusel endiselt suur mõju ja jõud muuta maailma. Või siis teistpidi – ilma uuriva ajakirjanduseta oleks meid ümbritsev keskkond märksa ebameeldivam paik.
Aga esmalt mõni näide. The Philadelphia Inquirer sai auhinna koolivägivalla uurimise eest. Jõuliste ajaleheartiklite ja videotega anti edasi kuritegusid, mida panid toime lapsed oma kaaslaste suhtes. Selle tulemusena võeti ette reformid, et suurendada õpilaste ja õpetajate turvalisust.
Teise võitja, Alabamas ilmuva The Tuscaloosa toimetus märgiti ära hea tornaadokajastuse tõttu. Kiitust pälvis nende oskuslik sotsiaalmeedia kasutamine, aga ka traditsiooniline reporteritöö, mis andis reaalajas ülevaateid, aitas leida kadunud inimesi ja toota põhjalikke lugusid.
Uuriva ajakirjanduse žanris võitis Associated Pressi lugu New Yorgi politsei luuretegevuse kohta moslemite kogukonnas. Pärast loo ilmumist algatati juurdlus ja debatt kodumaise luureinfo kogumise üle.
Ent auhindu ei jagunud pelgalt paberlehtedele. The Huffington Post märgiti ära füüsiliste ja emotsionaalsete väljakutsete kirjeldamise eest, mis ootavad ees raskesti haavatud Iraagis ja Afganistanis võidelnud USA sõdureid.
Nagu eelnevast näha, pärjati auhinnaga sotsiaalse taustaga lugusid, kus tegeleti nendega, kellel on enda eest raske seista - lapsed, tornaadoohvrid või invaliidistunud veteranid. Sellel taustal tuleb hästi välja see, et hoolimata paberlehtede vähenevatest tiraažidest ja reklaamitulust (need mõjutavad ju omakorda ka ajakirjanduse sisu ja kvaliteeti), ei vähene meelelahutuse pealetungi kiuste vajadus hea ajakirjanduse järele. Ja seda nii Alabamas kui ka Alutagusel.
Võitjaid vaadates on teine point see, et kuigi The Huffington Post on veebiportaal, ei tähenda see automaatselt, et võrguajakirjandus pakub kehva sisu. Öelgu stereotüübid, mida tahes.
Kolmas point on aga see, et aina enam muutuvad tähtsaks sotsiaalvõrgustikud ja lugejate panus – olgu tegu Alabama tornaadode või Huffington Posti blogidega, lugejate jaoks on tee meediasisu tootjate parnassile lahti ja neid tuleb sinna iga päevaga juurde.
Nende tähelepanekute taustal võib taas teha järelduse, et majandusraskuste ja tarbimisharjumuste muutumise ajal on paratamatult muutumas ka ajakirjandus. Ja hoolimata sellest, kas paberlehest saab ühel päeval e-paberleht või loetakse tema sisu hoopis mobiilist või portaalist, jäävad alles vajadus ja nõudlus kvaliteetse sisu järele.
