JUHTKIRI: Kolmas Eesti on varjatult vaene

Nädal tagasi avalikustatud Eurostati uuringu kohaselt on Eestis vaeseid 19 protsenti. Protsentuaalselt ei erine see väga palju Euroopa liidu keskmisest (17 protsenti), kuid arvuna tähendab 256 500 inimest. Delfi tänane reportaaž osutab, et lisaks veerand miljonile vaesele on aga olemas ka n-ö kolmas Eesti.

Kolmas Eesti ei käi Olde Hansas õhtusöögil, kuid ei otsi ka prügikastidest pudeleid või toidupalukesi. Kolmas Eesti on kunagi hästi toime tulnud, kuid nüüd masu, mõtlematuse või mõlema tulemusel allakäigutrepist paar korrust allapoole paisatud kogum inimesi.

Töötukassa andmetel ei saa 35 000 registreeritud töötut töötukassalt toetusi. Pea 17 000 inimest ei ole end aga üldse arvele võtnud. Lisaks neile on Eestis suur hulk FIEsid, kelle tellimuste kraanid praegusajal lihtsalt kuivaks jäänud on.

Meie reportaaž Tallinna pandimajadest osutab suurepäraselt, kuidas kolmas Eesti püüab masu meeleheitlikult üle elada ning lõplikku päädimist “teise Eestisse” vältida. Pandimajadesse tuuakse kõike alates autodest ning lõpetades pensionäri päevinäinud mobiiltelefoniga.

Viimaste aegade trend on kuld ja muud ehted. See on aga tavaliselt viimane, mida inimesed pantima hakkavad. Tähendab, et inimesed jäävad üha vaesemaks.

Muidugi ei ole Eestil endiselt põhjust nuriseda, kui siinset olukorda võrrelda kasvõi Haiti või Somaaliaga. Kuid kui inimesed külmetavad majades, kus küte võlgnike pärast välja on lülitatud või kui eakad inimesed toovad oma viimased väärtesemed pandimajadesse, on vaesus Eestis palju mitmetahulisem ja laialdasem nähtus, kui külmadest arvudest välja paistab.