JUHTKIRI: "Kirde-Eesti Vene vabariik" jäi juriidilise aluseta
Need, kes kartsid, meenutasid 1990. aastate algust Kirde-Eesti Eestist lahutamise katsetega. Hirme ei leevendanud ka 2008. aasta Gruusia sõda, mis päädis Abhaasia ja Lõuna-Osseetia de facto eraldumisega Gruusia riigist. Lisaks hakkasid Lasnamäe elanikud sama aasta lõpus leidma oma postkastidest üleskutseid moodustada hiigelsuurel tükil Eesti territooriumist Vene autonoomia.
Kosovot puudutavat ÜRO Rahvusvahelise Kohtu otsust oodatigi paljudes maailma piirkondades hinge kinni pidades. Mõnel pool lootusrikkalt, teisal jällegi ängistuses. Esimesed lootsid, et Kosovo loob pretsedendi ka nende rahva või piirkonna jaoks, teised kartsid, et kohus jätab mõne juriidilise tagaukse lahti nende riigi tükeldamiseks.
Eriti ärevaks tegi muretsejad fakt, et Kosovo näol sündis riik, mille rahvusenamus oli samast rahvusest kõrvalasuva Albaaniaga. Jälle kangastus Kirde-Eesti - sellest hoolimata, et nii kaitsepolitsei kui paljude eestivenelaste kinnitusel ei oma autonoomse piirkonna idee siinsete rahvusvähemuste seas erilist toetust. Pigem peetakse sellega tegelejaid veidrikeks ja mitte eriti teravateks pliiatsiteks.
Eilne ÜRO rahvusvahelise kohtu otsus tõmbas aga vaiba nende jalga alt, kes olid oodanud sellest toetust oma irdumispüüdlustele. Neid, kes separatismi pärast muretsenud on, peaks otsus aga rahustama. Selles on nii põhjalikult ja mitu korda rõhutatud Kosovo situatsiooni unikaalsust, et nii pime kui kurt peaks mõistma, et mujale laieneva juriidilise argumendina on Kosovo iseseisvust võimatu kasutada nii Lõuna-Osseetias kui Lasnamäel.
