JUHTKIRI: Hiina vallutab meid ja maailma
Viimased uudised kõnelevad Itaaliast, mis on valmis müüma Hiina varafondidele enam-vähem nii palju kui nood tahaksid osta — nii võlakirju kui riigiettevõtete aktsiaid. Kuid Itaalia on ainult riisikuhja kausist väljaulatuv osa.
Hiina on mitte just salaja, aga ignorantse üldsuse jaoks üsna vargsi ajanud kokku erinevate riikide võlakirju, ettevõtete osalust, maad ning maavarade kaevandusõigusi. Aafrikas on hiinlased olnud viimasel ajal ehk kõige aktiivsemad, rajades seal taristut ning ostes kokku maad. Hiina rahavoogude roll on väga oluline ka USA riigirahanduse koospüsimisel. Nüüd on tähelepanu aga pöördunud üha enam Euroopasse.
Rahalise invasiooni ühine tegur on, et olenemata asukohast on olnud tegemist üht või teist pidi strateegiliselt oluliste piirkondadega või valdkondadega. Aafrikas ja Lähi-Idas maavarad, Euroopas sadamad, USA-s riigi võlakirjad jne.
“Hiina raha” plaan osta 300 ruutkilomeetrit maad Islandist on tekitanud hulga küsimusi hiinlaste motiivide kohta. Iseenesest peaks samu küsimusi esitama ka laiemalt. Eriti kui arvesse võtta, et hiinlased on peale majanduse liikvel ka propagandarindel. Tuletagem või meelde ajalehe Postimees vahel ilmunud kurikuulsat erilehte või fakti, et Hiina riigitelevisiooni saateid on pakutud ka rahvusringhäälingule. Soomes aga peetakse üleval hiinlaste toodetud sisuga eestikeelset portaali.
Hiina poliitilise ja majandusliku mudeli eripära tõttu on sealne majandus ja sealne (mitte just demokraatlik) poliitika omavahel äärmiselt tihedalt lõimunud. Seetõttu on mõistlik mitte omada erilisi illusioone ka hiinlaste majanduslike huvide suhtes. Suurenev majanduslik kohalolek tähendab Hiina puhul samal ajal ka suurenevat jõupoliitilist kohaolekut. Seda näitab kas või paljude riikide aktiivne passiivsus Tiibeti või laiemalt Hiina inimõiguste küsimuses.
Majandusliku ja poliitilise mõjuvõimu ning huvide suurenemine viib loogiliselt ka turvalisuspoliitiliste (ning lõpuks ka sõjaliste) huvide kasvuni. Teinekord on esimesed kaks isegi ainult kolmanda suitsukate. Sedagi on hea meeles pidada.
