JUHTKIRI: ERR-i valimisdebatid kui Kört-Pärtli särk
Rahvusringhäälingu debatid ei ole meelelahutus. Need peaksid olema mõttelahingud, mille põhjal ERR-i rahastajad, Eesti maksumaksjad, saavad korraliku vundamendi oma valimiseelistustele.
Samas on selge, et 15 000 kandidaadiga Eestis ei ole isegi rahvusringhäälingul võimalik korraldada sellist hulka debatte, et kõikide kandidaatide hääl võrdselt valijate kõrvu kostab. See polegi vajalik. Küll aga on oluline, et see, mida tehakse, on tõsiseltvõetav ning kasulik.
Võib vaielda, kas osa valimisdebattide osaliste loosimine on see kõige õigem variant ning kui palju kandidaate stuudiosse ikkagi kutsuda. Delfi leiab, et üks suurimaid möödalaskmisi ERR-i valimisdebattide korraldamisel on aga nende püüdlus kogu Eestit süleleda.
Kui stuudios kohtuvad Kuressaare linnapeakandidaat, Vändra valimisliidu Realistid esindaja ja üksikkandidaat Tori vallast ning kui veel mõned olulised vastaskandidaadid stuudiosse saabumata jätavad, ei teki diskussioonis reaalset ühisosa. Reaalsed konkurendid ei kohtu, arutelu on vaatajale püüdmatult fragmentaalne ning jääb üldiseks „uinamuinaks“.
Headele debattidele omane teravus muutub üksikute sõnaliselt osavamate persoonide säramiseks ning kõrvaltvaataja piinlikkuseks nende sõnasaajate puhul, kes oma mõtteid korralikult ritta ei saa või kellel midagi olulist öelda ei ole.
Eestis on üle paarisaja omavalitsuse. Delfi leiab, et rahvusringhääling oleks neist võimalikult paljude äramärkimise katse asemel võinud teha kaine otsuse ning keskenduda debattides jõuliselt keskustele. Nendes tehtavad otsused ning otsustajate kvaliteet puudutavad suuresti ka ümbritsevate omavalitsuste elanikke. Vastupidi juhtub harva.
