JUHTKIRI: Eestit kritiseerinud Krugmanil on paraku õigus
Krugmani blogipostitusest jääb mulje, et tema arvates oli Eesti majanduse langus liiga suur ja taastumine liiga aeglane. Tegelikult on asi hoopis keerulisem...
2009. aastal langes Eesti, Läti ja Leedu SKT vastavalt 20%, 25% ja 17%. 2011. aastaks oli SKT kasv vastavalt 7,6%, 5,5% ja 5,9%. Kuidas on see võimalik ja miks ei sobi Eestis tehtud otsused teistele kriisiga hädas riikidele?
Vastuse annavad TTÜ professorid Rainer Kattel ja Ringa Raudla. Nimelt on kolme Balti riigi taastumisel kaks põhjust. Esimene on Euroopa Liidu raha kasutamine. Eesti 2012. aasta riigieelarvest moodustab 20% Euroopa raha. Teine põhjus on eksport ja selle seotus Skandinaaviaga.
Paraku on neil mõlemal omad vead - Euroopa rahajõest saab mudase põhjaga ojanire juba 2015. aastaks, sest keegi ei tea, mis kahanevatest rahavoogudest tulevikus saab.
Kui nüüd võrrelda Eestit naaberriikidega, siis üks põhjus, miks meil paremini läks, on see, et erinevalt Lätis päästmist vajanud Parex pangast, olid Eesti pangad selleks ajaks juba rootslastele müüdud. Lisaks oli meil 9% jagu SKTst reserve.
Liikudes ajas edasi 2011. aastasse, on Katteli ja Raudla hinnangul hiljutise kasvu taga samuti Euroopa fondide raha, kuid lisaks ka paindlik tööturg ning eksport. Paindliku tööturuga kaasnevad aga omakorda kaks asja: püsivalt suur töötus ja nagu näitab rahvaloendus - suur hulk emigreerujaid. Nende nähtuste tulemuseks on aga ühiskonna kihistumine ja töötajate hulga vähenemine.
Võttes eelneva lühidalt kokku, võib öelda, et Eesti ja teiste Balti riikide kogemust ei saa teistele maailma riikidele eeskujuks tuua. Seda esiteks seetõttu, et suurem osa kriisis majandusega riikidest on juba euroala liikmed ja seega ei saa nad kasutada kokkuhoidu ja euroalaga liitumist kui vahendeid kriisiga võitlemiseks. Teiseks on väga vähestel teistel lääneriikidel nii nõrk kodanikuühiskond ja sestap tooks kokkuhoid kaasa rahutusi ja ebastabiilsust. Kolmandaks on väga vähestel Euroopa riikidel võimueliit, mis eelistab meeldida oma Euroopa partneritele, selmet kodustele.
Seega.
Kas Krugmanil oli õigus, kui ta kirjutas, et Eesti ei sobi näiteks teistele raskustes riikidele? Jah.
Kas Krugmanil on õigus, kui ta soovitab riikidel kriisi aegadel majandusse raha pumbata? Jah. Sest kui kõik säästavad, ei tule kuskilt uut kasvu. Kriisi ajal kulutatud raha saab aga headel aegadel maksutuludest tagasi.
Aga kas Ilvesel oli õigus, kui ta Twitteris Krugmanit sarjas? Lõpuks sõltub ikkagi kõik sellest, millist (majandus)meest uskuda...
