JUHTKIRI: Eesti riigi 20 aastat tegemata kodutöö
Tänane Eesti Päevaleht kirjutab, et eesti õpilaste tulemused rahvusvahelises PISA testis on paremad kui siinsetes vene koolides õppivatel lastel.
Kristina Lindemanni doktoritööst tuleb välja, et eesti keeles õppivad venelased saavad võõrast keele- ja kultuurikeskkonnast hoolimata paremaid tulemusi kui emakeeles õppides. PISA testi säärased tulemused on vastuolus venelaste endi seisukohaga, et emakeeles õppimine annab paremaid tulemusi.
Kui aga süveneda põhjustesse, mis peituvad eesti keeles õppivate laste paremate tulemuste taga, lähevad asjalood veelgi kummalisemaks. Nimelt on paljude vene koolide õpetajate pedagoogiline haridus pärit aastakümnete tagant. Lisaks on tänases Eesti vabariigis võimalik, et koolides töötavad õpetajaid, kes ei oska riigikeelt ning on seetõttu sunnitud käima koolitusreisidel Peterburis. Venemaa koolisüsteem keskendub aga pigem faktiteadmistele ja see võib olla põhjus, miks on venekeelsete koolide õpilaste teadmised PISA testi järgi kehvemad.
Doktoritöö tulemused toovad välja ka selle, et lisaks õpetajatele peegeldub laste õpitulemustes ka lapsevanemate sotsiaalmajanduslik olukord. Siit on aga paras tõmmata paralleel eliitkoolidesse, mis on eliitkoolid ennekõike seetõttu, et sinna võetakse lapsi vastu katsete alusel, millest pääsevad läbi üle keskmise andekusega õpilased. Teisisõnu saab veelgi ilmsemaks Eesti hariduslik lõhe.
Uuringud näitavad, et andekat õpilast kehvem keskkond ei sega, kuid vähemandeka võimed ei pruugi ebasoosivas keskkonnas avalduda. Andekate õpilaste ja paremate õpetajate koondumine eliitkoolidesse suurendab seega veelgi hariduslikku lõhet ning see väljendub ilmekalt ka tööturul, kus riigikeelt mitteoskavad noored on märksa kehvemas olukorras. Nagu eelnevalt mainitud doktoritööst ka ilmneb, jõuab see kehvem seis tööturul lõpuks ringiga tagasi ka koolipinki.
Sellise olukorra lahendusena on välja pakutud eesti keele õpetamist juba lasteaiast ning siinsamaski on välja käidud eesti keele maja rajamine Narva. Paraku kuuleme neil päevil aga hoopis vastupidisest tendentsist – lisaks juba olemasolevale eliitlikule erakoolile Rocca al Mare vabaõhumuuseumi lähistel püstitatakse Reaalkooli tiiva alla järgmist. See kõik süvendab veelgi kihistumist Eesti haridusmaastikul.
