JUHTKIRI: Eesti korvpall vajab oma "võõrleegionäri"
Eesti korvpalliliidu presidendikandidaadi Atso Matsalu hinnangul poleks Eesti rahvuskoondises välismaalt pärit mängijate kasutamine halb mõte, sest nii saaks sisse tuua mõne pikema mängumehe. Et vajadus säärase mängija järele on olemas, on ka esimene kandidaat välja vaadatud. Selleks võiks olla hetkel BC Kalev/Cramo eest mängiv Bamba Fall, Senegalist pärit korvpallur, kes oma õpiaastad veetis USAs.
Et Fall saaks selga Eesti koondise särgi, peab temast saama Eesti kodanik. Selleks peaks ta saama eriteenete eest Eesti kodakondsuse, kuid viimasel kahel aastal pole ükski inimene Eesti riigi jaoks piisavalt erilisi teeneid osutanud.
Aga isegi, kui valitsus otsustaks eriteenete eest inimesele kodakondsuse anda, võib takistuseks osutuda hoopis sportlane ise ehk topeltkodakondsuse keeld. Nii loobusid Eesti kodakondsuse saamisest kõrgushüppaja Tatjana Kivimägi ja iluuisutaja Caitlin Mallory.
Loo moraal? Kaalukausil on valik – kas teha nii, nagu teised ehk kasutada ära auku reeglites ja võtta rahvusmeeskonda „võõrleegionär“ või pidada korvpallilahinguid ilma välisabita. Kuna fännid ootavad võite ja sellest oleks ilmselt Eesti korvpalli arengule kasu, võiks ju teiste riikide eeskujul Falli meeskonda võtta. Ent sellisel juhul tuleks lahendada kaks küsimust. Neist esimene puudutab seda, kas lubada topeltkodakondsus.
Teine küsimus puudutab aga sedasama seaduseauku, millega „võõrleegionäre“ sisse tuua – kuna ilmselgelt kasutatakse olukorda lihtsalt võidurelvastumise huvides ära, tuleks FIBA reegleid (ehk „võõrleegionäride“ kasutamist) karmistada. Ausa mängu huvides võiks olla Eesti eesmärk selle eest seista.
Seni saaksime aga kaasa elada Eesti rahvusmeeskonna edule.
