JUHTKIRI: bin Ladeni tapmine — mõrv, õigus, õigusmõrv või õigustatud mõrv?
„Justice has been done“, „õiglus on jalule seatud“, teatas USA president Barak Obama bin Ladeni tapmisega päädinud erioperatsiooni järel peetud telekõnes. Kahtlemata tähendas muu hulgas Maailma kaubanduskeskuse kaksiktornide hävingule heakskiidu andnud al-Qaida liidri surmamine õiglust paljude nende jaoks, kes 2001. aasta septembris New Yorgis oma lähedasi kaotasid. Kuid rahvusvahelise õiguse ning õhtumaise kultuuriruumi moraali seisukohalt on isegi vihatud terroristi tapmine ilma kohtumõistmiseta küsitav tegu.
Praegu on bin Ladeni surma üksikasjad veel sedavõrd segased, et päris täpset pilti sündmuste kohta on raske kokku panna. Kas erioperatsioonile läinud üksustel oli käsk maailma esiterrorist eelkõige vangistada või tappa, kas bin Ladenil endal oli tulirelv, millest ta USA eriüksuslasi tulistas või mitte — mõlema aspekti kohta liigub vastukäivat informatsiooni. Need on aga kaks üliolulist küsimust.
Kui bin Ladenit püüti eelkõige vangistada ja ta otsustas ise end mitte elavalt kätte anda, on asi selge. Kui aga Pakistani lennanud eriväelastele enne operatsiooni vihjati või selge sõnaga öeldi, et oleks parem, kui bin Ladeni surmaotsus kohapeal täide viidaks (ning eriti kui nood surmasid relvastamata mehe), on USA tegevus olnud vastuolus rahvusvahelise õigusega. Viimane lubab kasutada relvajõude rahvusvahelistes kuritegudes kahtlustatavate tabamiseks ning enesekaitseks tuld avada, aga kindlasti ei ole lubatud reaalajas Valgesse Majja üle kantud hukkamine.
Isegi Iraagi endise diktaatori Saddam Husseini tabamine päädis kohtuprotsessi ning vähemalt enam-vähem juriidiliselt põhjendatud surmaotsusega. Osama bin Ladenile kihutati kuul pähe tema magamistoas.
Mitte et meil temast üleliia kahju oleks. Küsimus on — ja peaks iga vägisi võetud elu puhul olema — selles, millises maailmas me tahame elada. Kas sellises, kus kehtib põhimõte „silm silma, hammas hamba vastu“ või sellises, kus valitseb õigus ja sellest tulenev õiglane karistus. Ilmselt lähevad Ameerika ning Euroopa väärtushinnangud selles küsimuses endiselt lahku.
