Juhani Tamminen: Soomes sündimine on lotovõit!
Soomes on ütlus: ”Soomes sündimine on nagu lotovõit!”. Pärast Eestisse kolimist tegin sageli ka nalja, et ”Kõik hea tuleb Soomest!”. Ütlesin seda aeg-ajalt heatahtlikult oma abikaasale, kuid minu hea kuulmisega tütar pani seda samuti tähele ja rääkis lasteaias edasi. See oli muidugi ka ainuke kord, kui ta on tunnistanud end soomlaseks. Lasteaia töötajad rääkisid hiljem, et ta oli korrutanud seda igapäevaselt, kuid samas tõdesid, et selles peitub ka tõde.
Teadmine soomlaste headusest ja kaastundest on ka teistmoodi südamesse läinud. See ilmneb eelkõige selles, kuidas soomlased aitavad nõrgemaid ka siis, kui pole juures tele- või fotokaameraid.
Headus on näha soomlaste kõrgetes moraalinormides ja heategudes. Soomes kehtib põhimõte, et nõrgem ei pea vaid oma õnnele lootma. Soomes on kõigil tervisekindlustus ja ühiskonna tugi. Soomes on tasuta ja kõrgetasemeline haridus. Soomes hoolitsetakse puuetega inimeste ja vanurite eest. Soomes ei pea puudega lapse vanemad muretsema, mis nende lapsest saab, kui vanemad ise vanaks jäävad.
Soomes ei mõnitata inimesi 19 euro suuruste toetustega. Soomes toimub avalik diskussioon selle üle, kuidas tagatakse piisavad palgad ja inimeste ostujõud. Eesti poliitikud käsivad inimestel aga harjuda madalate palkadega. Eestlaste tegelik palgatase on suur rahvuslik naljanumber.
Soomlaste lotovõit
Tuleme siiski tagasi soomlaste lotovõidu juurde. Kuidas soomlaste edulugu on võimalikuks saanud? See on saanud võimalikuks nii, et kogu rahvas on osa saanud sellest lotovõidust ehk heaolust. Soomlased maksavad makse. Palju makse. Aasta-aastalt üha rohkem makse, aga samas on teada, et ka palgad suurenevad. Majandus on elujõuline ja inimesed on tarbimisvõimelised. Makse on hea maksta, kui on teada, et riigi teed on korras ja ühistransporti arendatakse.
Siinkohal meenuvad mulle arutelud Valga ühistranspordi üle ja sellega seonduvad kohtuasjad ning Tallinna tasuta ühistransport. Mida tähendab tasuta ühistransport? See on laushullus. Rahal on alati väärtus. Nüüd ja alati. Midagi ei ole tasuta.
Siinkohal soovitaksin Tallinna linnajuhtidel pöörduda parem pädevate ja ausate soomlaste poole ning tellida lahe teiselt kaldalt mõned politseinikud Tallinna piraattaksosid ohjeldama. Julgen arvata, et soomlased lahendaksid probleemi mõne nädalaga.
Aga tagasi maksude juurde. Soomlased maksavad makse ka seetõttu, et riigi haridussüsteem on üks maailma parimaid ja ülikoolid tipptasemel. Soome kodanikud maksavad makse ega muretse selle üle, kas ametnik võtab õhtul maksukassa koju kaasa. Eesti vanglates on seevastu nii palju riigiametnikke, et sellega on riigile tagatud koht rekordite raamatus.
Kuhu ja miks on eestlastel kiire?
Aga mida see tähendab, et Soomes sündimine on nagu lotovõit? Seda lotot nimetatakse kodanikuühiskonnaks. Soome ühiskond ei tekkinud aga üleöö. Seda on eestlastel kohati keeruline mõista ja see on ka ehk üks suurimaid erinevusi kahe vennasrahva vahel.
Eestlastel on pidevalt kiire. Kiire kuhu? Kiire jõuda teistest riikidest ette? Aga milleks? Milliste ressursside abil? Tuleb mõista, et Eestil ei ole ressursse, sest mis juhtuks, kui prooviks korraks ELi toetuskraanid kinni keerata ja inimestele õiglast palka maksta? Pikemalt järele mõtlemata on ju selge, et enda ressurssidega ei jõua Eesti kuigi kaugele. Aga väike on kaunis. Aeglus on voorus. Ei ole vajadust ”mööduda paremalt”, vaid tasuks järgida ka reegleid.
Mis aga juhtuks Eesti majandusega, kui soomlased siit taanduksid? Mis juhtuks, kui soomlaste raha suunduks kuhugi mujale? Mis juhtuks, kui poro jääks suvel koju ja turistide vool Soomest vaibuks? Mis saaks siis, kui sama poro, keda aastast-aastasse pidevalt lollitatakse ja petetakse, ühel päeval ei ilmukski enam kohale?
Kui Soome majandus ei töötaks Eesti suunal, oleks Tallinkil ainult üks liisitud laev ja seegi sõidaks Tallinna ja Naissaare vahel. On lihtne öelda, et soomlane on heausklik ja soomlasi on lihtne petta. Olen sama meelt. Nii see on. Selles küsimuses on siiski parem olla heausklike poolel, sest nii ei ole vaja vaadata üle õla ega tunda häbi.
Eesti vallutamine
Soomlasi tuli 1990ndatel palju Eestisse. Palju oli neid, kes ajasid taga suurt raha. Viru hotelli esimese korruse baaris oli pidev pidu. Tehti suuri tehinguid, millest mitmed ununesid juba hommikuks. Mina isiklikult ei võtnud osa Eesti vallutamisest, kuigi ka mina olin varasemalt kaotanud Soomes kogu oma vara. Mina lihtsalt ei jaksanud enam.
Eesti andis mulle siiski võimaluse alustada uut elu Tallinnas Lasnamäel, Partisani tänava trellitatud rõduga korteris. See oli minu lotovõit. Õppisin ülikoolis, sõitsin Ikarus bussiga, müüsin kasutatud mööblit. Vaadates kõrvalt teiste Soome ärimeeste edulugusid, tundsin sageli kadedust. Nüüd, viisteist aastat hiljem, on aga väga paljud selle aja tegelastest kadunud. Nagu maapealt pühitud.
Mõned 1990ndatel Eestis tegutsenud ärimeestest muutsid ka oma talurahvalikud nimed uhkemaks, et saaks rohkem esineda. Soome lama-aja pagulasi tuli järjest juurde. Tuli ka neid, kellel olid paremad võimalused ning seeläbi hakkas moodustuma Paremate Soomlaste Selts.
Selles seltskonnas oli palju neid, kes väitsid, et nad elavad Eestis, kuigi tegelik kodu oli Soomes. Oma hingelt olid nad imperialistide järeltulijad. Siia kuulusid ka mõned valjuhäälsed ajakirjanikud. Arusaam Eestist on siiski palju tumedam, kui siin elada ja keel endale selgeks teha. See on muidugi vaevaline, kuid tasub kindlasti ära. Keel on kultuuri peegel.
Nabanööri-soomlased
Eestis on vähemalt kaks gruppi soomlasi: Eesti soomlased ja nö nabanööri-soomlased, kes vajadusel hüppavad kohe tagasi turvalisse Soome riiki. Viimased on ka need, kes räägivad Soomes oma läbielamistest Metsikus Idas. Nö nabanööri-soomlased kõnnivad kerge sammuga Eesti ühiskonnas ning õpetavad eestlasi nagu omal ajal sakslased ja seejärel nõukogude liidrid.
Siis on ka see teine seltskond. Need, kes on õppinud tundma eesti kultuuri, samas unustamata soome kultuuri. Nemad osalevad ka eestlaste lotovõidu loosimises. Tee võiduni on aga pikka ja raske.
Soomes öeldakse, et maal maa kommete järgi. See tähendab, et tuleb austada kohalikke kombeid ja tavasid. Samuti mõeldakse sellega seda, et ei tasu ennast segada teise riigi asjadesse. Mina aga igatahes küll soovin ennast Eesti asjadesse segada. Aga kuidas? Maksan oma maksud Eestis ja soovin selle eest ka midagi vastu saada.
Olen kasvanud üles Soomes, ühiskonnas, kus inimesed vastutavad oma tegude ja ütlemiste eest. Seda sama ootan ka eestlastelt. Kahjuks sageli siiski asjatult. Tundub, et siin ei vastuta keegi oma tegude eest. Paljudel inimestel puudub selgroog.
Need, kellest astutakse üle
Ühiskonnaelu üks oluline osa on siiski ka vastutuse võtmine. Eesti ühiskond on väike ja jagunenud kaheks: nendeks, kellel on võimalik elada ja nendeks, kellest astutakse järjepidevalt üle. Eesti eliit tantsib võidutantsu ning esineb pidevalt meedias rõõmusõnumitega väikese riigivõla ja euro teemal.
Vahel on see üsna väsitav, kuna tundub, et kogu riik on üks suur lõbustuspark, kus enamus keerutab karuselli, milles pundunud eliit naudib koos peredega rõõmuhetki. Sellesse karuselli on astunud ka soomlased, kelle suuri palku imestatakse. Nad on justkui teiselt planeedilt. Aga ega neid tulnukaid ei tasu kadestada või imestada. Nad on meie rõõmuks lühikest aega.
Arvan, et võiksime üheskoos osaleda lotovõidu loosimises. Ehitame kodanikuühiskonda, kus on kõigil võimalus. Eesti ei vaja elust võõrandunud eliiti, ei soomlasi ega eestlasi. Eesti vajab ausust ja Suurt Rahvuslikku Plaani.
(Artikli autor on EBS-i doktorant.)
