Eesti mure ja inimeste lahkus kohtuvad peamiselt siiski siis, kui kaalul on lapsed. Päris külmaks ei jätnud muidugi vaevatud naisedki, kuid pisut üle miljoni krooni on võimalik koguda mis tahes probleemi abil, mida hoitakse päev läbi ETV otsesaates.

Heade inimeste heade ideede üle ei tasu vaielda. Kui ETV ja Margus Saar valisid selle aasta teemaks perevägivalla, siis see on nende valik, mida tuleb austada. Seda püüti rahvale lähemale tuua läbi tuntud inimestest ohvrite. Jah, see andis probleemile näo, kuid oleks sobinud paremini kommertsjaamade eetrisse.

Aga midagi oli tänavuses „Jõulutunnelis“ teisiti, kuigi kindlasti mitte valesti. Rahval on tekkinud ootus, et „Jõulutunnelis“ saab aidata just nimelt lapsi. On palju inimesi, kes teevad heategevust harva, aga väga sihipäraselt. Ja lastele on need inimesed nõus annetama vaatamata masule. Nende rahakotid jäid tänavu suletuks.

„Jõulutunneli“ autor Margus Saar ei pea kogutavat raha saate mõõdupuuks. Probleemidest avalikult rääkimine ja ajakirjanduslikult head lood olla sama olulised. Kindlasti on probleemidest rääkimine oluline, aga tihti on tuhandest kroonist rohkem abi kui probleemi lõputust lahkamisest.

Heategevuses lastele rõhumine võib paljude arvates olla odav trikk, aga lapsed on kõige abitumad. Tihti on abitud ka need lapsed, kel olemas isa ja ema. „Jõulutunnel“ võiks seega jääda tulevikus laste aitajaks. Eesti lastel on probleeme, mis vajavad raha, arutelu, otsuseid jne rohkem, kui osatakse arvata.