Janek Luts: Ilusad pisiasjad ja seaduslikud vargad
Sel nädalal üllatas meeldivalt toidupoe kassapidaja, kes pärast ostude sooritamist küsis minult kassatšeki tagasi. Kassapidajat oli jäänud painama, et ta on kaubad kassast valesti läbi löönud. Tuvastasime vea ja mulle tagastati raha, mis oli valesti arvestatud.
Teine juhus lähiminevikust oli Tartus Ahhaa keskuses. Lõunanaabrist turist oli rõõmsalt üllatunud, kui otsisin ta keskuses üles, et anda talle pangakaart, mille ta oli piletikassasse unustanud. Lätlane imestas, et võtsin vaevaks teda otsida.
Kolmas väike, aga usalduslik kogemus praamisõidust e-piletiga. Olles registreerinud automaadis pileti, ei kontrolli Saaremaa Laevakompanii, kas autos olevate reisijate arv vastab piletil märgitule. Neil on odavam ja mõistlikum inimesi usaldada ja tõenäoliselt enamik reisijaid laevakompaniile pettumust ei valmista.
Neljas meeldiv seik leidis aset autoteeninduses. Auto pardakompuuter hakkas segaseid signaale edastama ja sellises olukorras autoteenindusest pääsu ei ole. Meistril kulus vea leidmiseks ja kõrvaldamiseks paar minutit ja hea on teada, et paariminutilise töö eest teenindus tasu ei küsi.
Elu nagu piiblis – ära tee teisele seda, mida sa ei taha, et tehakse sulle. Huvitav millises riigis millise rahva seas elab Keskerakonna esimees Edgar Savisaar, kelle jokkimistel ei paista lõppu. Millise riigi ja rahva seas elavad inimesed, kes kuuluvad Eesti suurimasse erakonda ja õigustavad avalikult vassimist või vaikides seda heaks kiidavad. Sama küsimus jäi vastuseta ka Reformierakonna möödunudaastase rahastamisskandaali järel.
Suure Juhi omakasupüüdlik motiiv on seletatav näiteks solvumisega, sest tema hinnangul ei ole teda piisavalt materiaalselt tunnustatud panuse eest Eesti riigi ülesehitamisel. Linnapea palk ei ole “vääriline” nii suurele inimesele ja puuduv osa tuleb ise võtta. Eeskuju, mis on nakatanud paljusid ametnikke omavalitsustes ja riigiaparaadis.
Mis siis imestada, et vaid 39% meist leiab, et inimesel endal on võimalik korruptsiooniga võitlemiseks midagi ära teha. See selgus juulis avalikustatud 107 riiki hõlmavast avaliku arvamuse uuringust “Ülemaailmne korruptsioonibaromeeter”.
Suurte eeskujude taustal ei üllata, et varimajanduse osakaal SKTst on Eestis 19%.
Lohutust võime otsida idanaabri juurest, kus juulis avalikustatud avaliku arvamuse uuringu järgi peab 12% venemaalastest seaduslike varaste panust ühiskonna toimimiseks lausa positiivseks ja üle 40% inimestest on olnud reaalne kokkupuude kriminaalsete tõekspidamistega igapäevaelus. See on maailm, milles meie elasime pigem kaksümmend aastat tagasi. Enamik meist seda aega taga ei igatse!
