Jan Beltrán: Heterokriis sündigu!

Majanduskriis või masu on üks kägu, kes poetab oma munad võõrasse pesasse ja jääb seda õnnelikku päeva ootama, mil lihtsameelne hauduja munadele istub. Sellisele mõttele tuli üks mu hea sõber, kel kodus mitu suud toita ja lisaks nii naise kui kriisiga võidelda. Tegelikult pidas mu auväärt sõber käo all silmas geisid, keda kriis ei puudutavat ja kes laskvat hetero-töölisklassi arvelt liugu. Muide, ta ütles seda täie tõsidusega.

Jah, muidugi, kui keegi on praegusel raskel ajal veendunud, et kõik homod on rikkad ja kohusetundetud ning elavad oma lõtvade elukommete juures muretult palgapäevani, ja neil jagub raha isegi kingituste tegemiseks, siis kriisi teemal kaasa rääkida oleks justkui kohatu. Vähemalt seni, kuni sa ei ole tõestanud, et oled hetero.

Tutvusringkond on mul väga lai ja jäin mõttesse... Tõesti ei tunne ma ühtegi geid, kes oleks kaotanud miljoneid Lehman Brothersi või Bernard Madoffi süü läbi. See peab siis tähendama, et üks rikas gei ei sarnane mingil juhul ühe rikka heteroga?

Ja töögi on kaotanud tõenäoliselt ainult heteroinimesed, sest homosid ei ole üheski minule teadaolevas statistikas välja toodud!

Kriis sunnib meid kõiki säästma, kuid minu sõbra naine ei suuda kuidagi lõpetada lepingut ühe fitness-klubiga, mille eest käib ta välja 169 eurot [2645 krooni -toim.] kuus. Hinna sisse kuulub kaks korda pediküür ja kauba peale saavat ka veel uhiuued kunstküüned. Tõsi küll, kiire elutempo tõttu jõuab naine võimlemise asemel vaid pediküüri, aga saab see-eest ka uued küüned...

Olgu, ma mõistan, et spordisaali arvelt säästa on kõva ettevõtmine ja sellest loobumine nõuab suurt eneseohverdamist. Aga söömine ja joomine? Sõber ütles, et geid käivad kogu aeg väljas söömas ja lubavad endale klaasikese sõprade seltsis iga kell, kui tahavad.

Võib-olla on see nii, kuid minu sõber ja tema naine ei lähe hinnaklassilt mitte odavamasse toidupoodi, vaid kodu lähedal asuvasse kallisse marketisse, kuna sealt on lühem tee kotid koju tassida. Säästa vaid jalavaeva arvelt, mitte mõistusega?

Kuid olgu selle söögi ja joogiga kuidas on. Leidsime veel, et geid lällavad rohkem ringi mööda ööklubisid ja baare. Raske teema, sest ma ise pole käinud juba aastaid hetero- ega ka geiklubides. Kuid ühe heteroajakirja uuringu põhjal mahub Barcelona TOP 10 ööklubi hulka vaid kaks kuuma geiklubi. Saa siis aru, millest me räägime, kui kõik on pea peale pööratud!

Kui vaja, siis nimetame nii, ja kui vaja, siis naa? Väga inimlik, kuid samas kommertslik lähenemine. Muidugi on omaette teema ööklubide lahterdamine homo- ja heteroklubideks. Kas me peame alati kõike ja kõiki lahterdama?

Näiteks, kas keegi oskab nimetada mõnda heteroromaani? Või olgu siis nii, et kui homoromaan, siis sündigu ka uus sõnakõlks – heteroromaan, heteromasu või heterokriis. Ja nagu Kerttu Rakke ütleb: masu on vaid ettekääne, kallis proletariaat! Siis olgu öeldud, et ka kirjakunsti homo- ja heterokirjanduseks liigitamine on vaid ettekääne.

Kallid homod, lehvitage vähem oma sulgedega ja kallid heterod, lõpetage see lahterdamine. Saagem kriisist üle kastistamata.