Paljudele tundus plaan uskumatu ja hullumeelsena, kuid nii see paraku on. Asja muudab veelgi kahetsusväärsemaks, et ükski uutest koalitsioonipartneritest - IRL, Sotsiaaldemokraadid ja Reformierakond - ei rääkinud enne valimisi sõnagagi planeeritavatest hinnatõusudest, vaid kinnitasid, et riigieelarves on raha küll, lubaduste katteallikad leitavad ja elu läheb „kindlalt edasi!" paremaks. Paraku on reaalsus osutunud hoopis teiseks ja suurtest lubadustest on saanud kibe argipäev.

Seetõttu tundub vabariigi valitsuse käitumine silmakirjalik. Juhin tähelepanu järgmistele asjaoludele:

Esiteks - mootorikütuse hind ja selle tõus mõjutab otseselt poodides olevate kaupade ja teenuste hindasid, kaasaarvatud saia, leiva, vorsti või piima hinda. Kui vabariigi valitsus tõstab jõuliselt mootorikütuste hinda, siis hakkavad ka hinnad kauplustes paratamatult tõusma. Koos kavandava aktsiisitõusuga hakkab kütusehinnast suurema osa moodustama maksud, mis tähendab, et maailmaturul toimuv ajutine hinnalangus ei jõuagi Eestisse, sest siin läheb raha otse vabariigi valitsuse taskusse.

Ebaveenev jutt

Teiseks - Jutt sellest, et mootorikütuseid tulebki kõrgelt maksustada, sest tegemist on saastava tegevusega, ei ole veenev. Lausa huumorina kõlab valitsuserakondade liikmete jutt sellest, et inimesed peavad kohe autod vahetama säästlikumate vastu - Eesti elanike palgad ei ole võrreldavad Skandinaaviamaade omadega ja raha pidevalt uute-moodsate autode soetamiseks lihtsalt ei ole. Eriti valusalt lööb kavandatav plaan muidugi maapiirkondades elavaid inimesi, kus vahemaad on suured, postkontorid on kinni pandud, bussid ei liigu piisava tihedusega, rääkimata ülimadalatest sissetulekutest - neil inimestel ei ole valikut, nad peavad elamiseks kasutama autot. Kui valitsus kruvib mootorikütusele hinda otsa, siis ta võtab nende inimeste taskust viimasegi sendi.

Kolmandaks - ei ole välistatud, et kiire maksutõus viib hoopis olemasolevate ettevõtete pankrotini ja varimajanduse kasvuni. Seetõttu sooviksime enne, kui plaan uisapäisa ellu viiakse, näha ka põhjalikke mõjuanalüüse, mis sellise otsusega kaasnevad. Täna tundub, et selliseid analüüse otsustajatel ei ole ja hetkel kannustab valitsuskoalitsiooni vaid pime soov eelarveaukusid kiirelt lappida. Paraku tehakse seda läbimõtlemata - töötuse ja varimajanduse kasv viib aga senise maksutulu languseni.

Meenutada tasub ka meie naabrite kogemusi, mistõttu ei tasuks korrata Leedu valusat õppetundi, kus riik oli 2009. aastal sunnitud aktsiisitasu tagasi pöörama, kuna tarbimine kukkus märgatavalt ja just transpordisektor hakkas eelistama tankimist naaberriigis Poolas. Paljud võivad küsida, et kas uus valitsuskoalitsioon on aru kaotanud ja kes vastutab hiljem tagajärgede eest? Kust tuleb illusioon, et kütusehind on täna tarbijatele liiga odav?