Jaanus Kaljusto: Teeme uue päälinna

Neid riike, kus on tühja koha pääle ehitet uus päälinn, leidub üsna mitu. Viimati naerdi Kasahstani otsuse üle ehitada riigile uus päälinn, kuid vaatamata koerte haukumisele jõudis linnaehituslik karavan ilusti pärale.

Astana kohta võib öelda — taheti, et saaks hästi, aga välja kukkus veel paremini. Kellele ei meeldi Kasahstani näide, leiab vähese vaevaga maailmast teisi. Olen juba pikemat aega arvand, et Tallinn ei sobi Eesti päälinnaks. Linnas elab kolmandik riigi elanikkonnast, ent ligi pääseb sellele vaid kahest suunast. Lisaks pää- ja transiitlinna funktsioonile on Tallinnas kaunis vanalinn, kus on segamini kõikvõimalikud riigi- ja linnaasutused ning vaatamisväärsused. Ametnikud, kodanikud ja turistid — kõik läbisegi.

Iga välisriigi presidendi või pääministri külaskäik, iga rattaralli ja maraton, rongkäik ja rahvakogunemine (rääkimata juba kohtu arvates mittekuritegelikust laamendavate rahutuste korraldamisest) tekitavad tundidepikkusi liiklusummikuid ja kaost.

Tühja koha pääle ehitamise eelised

Kui varem oli see mu isikline helesinine unistus, siis 2009. aastal on Eesti tekkind olukord, kus võiks tõsiselt arutada võimalust ehitada päälinn uue koha pääle. Sellega oleks võimalik tuntavalt ergutada riigi majanduselu. Seda eelkõige valdkonnas, mida langus on taband kõige valusamalt ning mis veab endaga kaasa ka teisi majandusharusid — ehituses.

Tühja koha pääle ehitamisel on suured eelised. Odavam ja lihtsam on ehitada linn, kus kohe algusest pääle on kõik paika pand nii, et liikumine oleks lihtne ja loogiline. Kesklinnas president, valitsus ja parlament, samuti ametikorterid, et rahva teenrid saaksid jalgsi kiiresti tööle minna ning omavahel asju arutada selleks tundide kaupa ametiautodes istumata. Saatkonnad.

Järgmise vööndina restoranid ja hotellid vaheldumisi ametasutuste ja korterelamutega. Lasteaiad ja koolid. Pargid ja väljakud. Haigla. Siis pangad, kaubandus ja teenindus. Linna servas aga tivoli, veekeskus, kultuurikeskus ja spordikeskus. Igaühe juures suured parkimisplatsid ja võimalus trammidega/metrooga kesklinna sõita. Kaubaautode liikumine kesklinnas vaid varahommikul. Ringtee ümber linna, veidi kaugemal villade piirkonnad.

Kultuurikeskuses peaks saama korraldada suuri kontserte ja etendusi. Lisaks veel kunsti- ja muusikakoolid nii lastele kui ka täiskasvanuile. Kino, klubid ja huvialaringid. Spordikeskuses lisaks võimalusele rahvusvahelisi võistlusi pidada veel ka spordikoolid ja tervisespordivõimalused. Korralikud saunad ning lisaks pesemisvõimalused mitmesajale inimesele, mis võimaldaks korraldada nii rahvusvahelisi kui ka rahvaspordiüritusi.

Spordikeskusest peaks algama piisavalt lai asfalteerit ning valgustet rattatee/jooksurada, mis ei ristuks sõiduteedega samal tasapinnal ning millest osa oleks võistluste korraldamisel võimalik juhtida läbi kesklinna, kus huvilised võiksid oma lemmikuile kaasa elada. Ideaalis peaks selline tee olema 50 km pikk võimalusega korraldada ka 1, 3, 5, 10, 25 ja 42 km pikkusi võistlusi/treeninguid. Talvel saaks seda kasutada vajadusel lumega kaetava suusarajana, mis võimaldaks sääl korralda Tartu maratoni.

Hää koht päälinnale on Lõuna-Eesti

Kui vaadata Eesti kaarti, siis jääb mulje, et vaja oleks kiirteed, mis ühendaks Pärnut, Võrtsjärve lõunatippu, Valgat, Võru, Räpinat, Tartut, Jõgevat, Jõhvit, Rakvere, Tallinna ja Haapsalu. Sellist kiirteed pidi saaks küllalt kiiresti peaaegu igasse Eesti sihtpunkti, kasutades lisaks olemasolevaid radiaalteid.

Päälinn võikski tulla sellise ringtee lähedusse. Kõne alla tuleksid kõik Eesti piirkonnad, aga isikliselt kaldun eelistama lõunapoolset osa, millega oleks tivolisse ja veekeskusse, samuti spordi- ja kultuuriüritustele võimalik meelitada kundesid ka Lätist. Samuti on maastik sääl põnevam nii linnaehituseks kui ka spordiüritusteks. Ehk teeme päälinna Võrtsjärve lõunatipu lähedale? Sellise asukoha puhul asuks ka raudtee küllalt mõistlikus kauguses, samuti järv ja meri. Lõuna-Eesti kasuks räägib ka see, et päälinna paiknemisega sääl kaasneks tõuge majanduse arengule praegu kiratsevas piirkonnas.

Raha on valitsusel ”raamatu pääl“ kuuldavasti mitukümmend miljardit, kriisiabina laiali jagamise asemel saaks seda kasutada investeeringuks tulevikku. Järgneva viie aasta jooksul oleks veel võimalik saada raha EL-i fondidest. Seni pole olnd raskusi mitte niivõrd raha saamisega EL-i abifondidest, kuivõrd projektide väljamõtlemisega selle kasutamiseks.

Tallinna vanalinnas asuvate valitsusasutuste hoonete müümisel saaks ühe ruutmeetri kinnisvara müügiga finantseerida õige mitme ruutmeetri kinnisvara ehitamist tühja koha pääle, kusjuures uued hooned oleksid ehitet juba arvesse võttes seda, milleks neid kasutama hakatakse. Osa uuest päälinnast finantseeriks erakapital — restoranid, hotellid, kauplused jne.

Tallinnast saaks see, mis sobib talle kõige paremini — ilus vanalinn. Sadama-, kultuuri-, haridus-, teadus- ja tööstuslinn. Ilma päälinna staatuseta oleks tal ka kergem lahendada valusaid linnaprobleeme.

Viimaks: igal linnal on vaja nime. Miks ei võikski see olla ühtaegu nii kõlav kui ka arusaadav — Päälinn?

Jaanus Kaljusto on Norras praktiseeriv eestlasest arst (toim)